Mari Tarvase tõlgitud raamatus on vaatluse all loomade liigisisene kaklus, tõrjuv käitumine ja selle seosed inimese agressiivse käitumisega.

Biosemiootik Timo Marani sõnul on tegemist raamatuga, mis aitab mõista sügavamalt agressiivsuse mehhanisme, ning kus on näha Lorenzi omapärast vaadet: "Konrad Lorenzi raamat räägib agressioonist ja ta teeb seda lähtuvalt oma vaatlustest ja tähelepanekutest väga paljudel loomaliikidel. Aga järeldused, milleni ta välja jõuab, need ka kehtivad inimese puhul. Ühesõnaga ta püüab siis võrreldes vaadata, et kuidas agressiivsus ja agressiivne käitumine on looduses kujunenud ja muutunud evolutsiooni käigus."

"Ka tänapäeval, kui me vaatame inimesel ja inimühiskonnas, siis agressiivsus ei ole kuskile kadunud. Seda pigem on aina rohkem kui mõelda siin enesetapu terrorismidele ja sõdadele siin ja seal. Ta väga rõhutab seda, et me peame siis aru saama nendest mehhanismidest, kuidas agressiivsus avaldus, kuidas ta kujuneb, paljud on seal sotsiaalse käitumise mehhanismid. Ja sealt edasi, kuidas siis oleks võimalik seda agressiivsust suunata sellistesse ohutumatesse tegevustesse. Ta näiteks kirjeldab sporti, kui ühte sellist võimalust agressiivsuse ohutuks suunamiseks ja väljendamiseks. Selle teemaga see raamat ka tegeleb," rääkis Timo Maran.

Marani hinnangul on Lorenz etoloogina detailitäpne ja oskuslik looduse vaatleja. "See kuidas ta näiteks kirjeldab erinevate kalade rühmaelu kusagil korallriifidel või ka erinevate lindude sellist rühmakäitumist selles raamatus. See on hästi-hästi põnev."

Biosemiootik Kalevi Kulli hinnangul võiks Lorenzi teos kuuluda eluteaduse klassikasse. "Kuna lugeda on maailmas pööraselt palju, siis lugeda tuleb kõige paremat. Lugeda tulebki klassikat."

Teoses näitab autor, et kurjustamine ei kuulu loomade igapäevaellu. Võitlus leiab aset eelkõige liigikaaslaste vahel, seondudes seega omasuguste äratundmisega. "Mis süvenemisel välja tuleb on ikkagi see, et loomad ei ole vägivaldsed. Loomad tõrjuvad teisi. Loomade kurjus on hoopis teist tüüpi. Nad ei saa olla kunagi pahasoovijad, nii nagu see ette võib tulla," sõnas Kalevi Kull.

Kulli sõnul on Lorenz andnud suure panuse loomade käitumist uurivasse teadusesse: "Konrad Lorenz oli võrratu loodusevaatleja., väga tähelepanelik loodusevaatleja. Tema oli üks neid, kes loomade käitumise teaduse rajajate hulka kuulub."

Oma seos oli Lorenzil ka Eestiga. "Konrad Lorenz sai oma niiöelda tugevasti tõukeid ja õpetust Jakob von Uexküllilt, kes oli nii-öelda tema õpetajaks loomade käitumise uurimisel. Ja teises otsas niisugune tänapäevane suund on zoosemiootika, mis on samuti siin Eestis praegu heal järjel," lisas Kalevi Kull.

Kulli hinnangul on see teadus, mis vääriks Eestis rohkem arendamist ja tegelemist.