"Niinimetatud kurjus" ilmus esimest korda 1963. aastal ja põhjustas kohe vastakate reaktsioonide tulva. Leitmotiiviks olev agressiivsus, selle põhjused ja reguleerimine inimesel on täna teemana sama aktuaalne kui viiskümmend aastat tagasi.

"Kurjus selles mõttes nagu meie sellest aru saame, see on ikkagi ainult inimesele omane. Looduses on see kurjus teatud märguanne teisele, et vaata, ma olen praegu sellises olukorras ja minuga on sellised lood, ja teine reeglina saab aru sellest. Loomad Lorenzi mõistes ei ole vägivaldsed, nad näitavad oma teatud hoiakuid," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" bioloogiadoktor Toomas Tiivel.

Nobeli preemia laureaat Konrad Lorenz on avaldanud rohkelt looduseteemalisi teoseid ja artikleid, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Oma esimese suure töö "Der Kumpan in der Umwelt des Vogels" pühendas ta Eestist pärit bioloogile Jakob von Uexküllile.

"See praegune raamat näitab Lorenzi tõsisemat poolt, kui eelmised olid väga meeldivad populaarteaduslikud raamatud, aga see on sedalaadi, mis moodi tegelikult uurimistöö käib ja kui pööraselt huvitav võib olla väikenegi vaatlus ning võrdlus teiste analoogsete asjadega ja mingite järelduste tegemine. Nii et see oli mullegi väga nauditav lugemine," rääkis Tiivel.

Raamatu tõlkis eesti keelde Mari Tarvas.