Eesti keeles avaldati Konrad Lorenzi kommenteeritud "Niinimetatud kurjus" ({{commentsTotal}})

Lõrisev koer on kuri vaid inimese mõistes, tegelikult on tegemist vaid looma märgisüsteemiga. Nii kirjutab Austria loodusteadlane, Nobeli preemia laueraat Konrad Lorenz oma raamatus "Niinimetatud kurjus", mis ilmus eesti keeles kogu ulatuses ja kommentaaridega.

"Niinimetatud kurjus" ilmus esimest korda 1963. aastal ja põhjustas kohe vastakate reaktsioonide tulva. Leitmotiiviks olev agressiivsus, selle põhjused ja reguleerimine inimesel on täna teemana sama aktuaalne kui viiskümmend aastat tagasi.

"Kurjus selles mõttes nagu meie sellest aru saame, see on ikkagi ainult inimesele omane. Looduses on see kurjus teatud märguanne teisele, et vaata, ma olen praegu sellises olukorras ja minuga on sellised lood, ja teine reeglina saab aru sellest. Loomad Lorenzi mõistes ei ole vägivaldsed, nad näitavad oma teatud hoiakuid," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" bioloogiadoktor Toomas Tiivel.

Nobeli preemia laureaat Konrad Lorenz on avaldanud rohkelt looduseteemalisi teoseid ja artikleid, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Oma esimese suure töö "Der Kumpan in der Umwelt des Vogels" pühendas ta Eestist pärit bioloogile Jakob von Uexküllile.

"See praegune raamat näitab Lorenzi tõsisemat poolt, kui eelmised olid väga meeldivad populaarteaduslikud raamatud, aga see on sedalaadi, mis moodi tegelikult uurimistöö käib ja kui pööraselt huvitav võib olla väikenegi vaatlus ning võrdlus teiste analoogsete asjadega ja mingite järelduste tegemine. Nii et see oli mullegi väga nauditav lugemine," rääkis Tiivel.

Raamatu tõlkis eesti keelde Mari Tarvas.

Toimetaja: Merit Maarits



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: