Aleksei Turovski: kurjus ja agressiivsus ei ole sünonüümid mitte üks raas
"Kirjandusministeerium" käis koos etoloog Aleksei Turovskiga Tallinna Loomaaias paksunahaliste majas, külas elevantidel ja ninasarvikutel. ERR kultuuriportaal avaldab Turovski välkloengu loomaaias täismahus, saatesse päris kõik ei mahtunud.
Kaasas oli Konrad Lorenzi raamat "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu", etoloogia üks alusteostest, mille eesti keelde tõlkis Mari Tarvas ja mis ilmus hiljuti Tallinna ülikooli kirjastuselt.
Kõigepealt rääkis zoosemiootik ja etoloog Turovski raamatu tähendusest ja oma esimesest kokkupuutest teosega.
"Etoloogiat ehk loomade liigispetsiifilise käitumise teooriat Nõukogude Liidu ülikoolides hakati esimesena õpetama Tartus, siis, kui me olime kolmandal kursusel. Meie kursus oli esimene, kellele dotsent Ruth Link hakkas lugema etoloogia kursust. Tänu talle oli teada, et Nobeli preemia anti kolmele selle teaduse rajajale: Karl von Frischile mesilaste suhtlemissüsteemi, märkide süsteemi, nende kommunikatsiooni tõlgendamise eest, kokkuvõttes mesilaste keele uurimise eest.
Teiseks Nikolaus Tinbergen ja kolmandaks Konrad Zacharias Lorenz. Need on etoloogia esiisad, kes said Nobeli preemia. Eesti keelde sai tõlgitud Tinbergeni „Loomade käitumine“. Lorenziga oli teisiti, tema paikapanev teos, mis on nüüd eesti keelde tõlgitud, ja sellele veel lisatud professor Kalevi Kulli suurepärane järelsõna, on „ Das sogenannte Böse“, eesti keeles siis „Niinimetatud kurjus“.
Nõukogude Liidus teaduse- ja filosoofiaalaseid teoseid hindas loomulikult tsensorite meeskond, keda juhatas Konstantin Kontstantinovitš Platonov. Selline superfilosoof. Talle arvatavasti öeldi, mille kohta see raamat käib ja ta ütles, ei-ei-ei, seltsimehed, nii ei lähe. Seda raamatut Nõukogude Liidus, eks ole, võib kohata ainult erihoidlas. Sest agressiivsus on ju huligaansus ja fašism. Eks ole?
Aga raamatus on öeldud, et agressiivsus on ülitähtsaks evolutsiooniteguriks.
Nii et ma läksin kolmanda kursuse tudengina dekanaati ja rektoraati, sain taotluskirja kätte, sõitsin Moskvasse Lenini-nimelisse raamatukokkusse ja mind lasti sinna erihoidlasse ja mida ma seal nägin? Stellaažid silmapiirini, ja nende peal on ainult ja eranditult Vogue ajakiri. Jah, oli veel üks pamflett: kas Henry Kissinger on Nõukogude spioon või mitte.
Seal mulle leiti see raamat ja nelikümmend viis aastat ma jutlustan zooloogiat selle raamatu najal. See on suurepärane raamat."
Nüüd aga sisust ja agressiivsusest.
Aleksei Turovski jätkab loengut loomaaias:
"Agressiivsus – kas see tähendab kurjust? Kas see tähendab ägedust? Agonistikas, mida see tähendab? Mis nähtus see on? Ja kui tähtis see on? Millised on selle funktsioonid? Ja efektid loomade käitumises ja ka loomade ökoloogias, loomulikult.
Selle kohta on see raamat, aga see on inimese kohta eelkõige.
Konrad Zacharias Lorenz oli mitu aastat ka nõukogude vangis. Neljakümne neljandast kuni neljakümne kaheksanda aastani, kui ma ei eksi. Ja tal väga vedas, nagu ta elu aeg rääkis, et ta oli peale kõige muu ka Kaukaasias laagrites, viimati Armeenias. Ja ta jälgis seal loomi, tegi vaatlusi. Kotkaste käitumisest. Ja teiste lindude. Kodumaale Austriasse ta tuli käsikirjaga.
Ta on bioloog, zooloog, ta on arst, ta on olnud psühholoog täiesti ametlikult. Professor. Ja ta on suurepärane kirjanik. Raamat on täiesti loetav gümnaasiumitasandini jõudnud õpilasele. Ja kuskil 9. klassi õpilane võib vabalt lugeda seda raamatut, ma olen sedalaadi katseid teinud oma õpilaste peal ja mul on neid vanuses no mitte lausa nullist, eks ole, aga kuskil kümne-üheteistaastastest praktiliselt võiduka lõpuni. Kuni nendel enam ei ole aega või huvi. Ja see raamat tekitab ideid.
Agressiivsus ja kurjus ei ole sünonüümid mitte üks raas. No vaadake, mu head sõbrad, siin on kõige ohtlikum loom maailmas. Elevant, ohtlikumat looma ei ole. . See ei ole koduloom. See, kuidas neid dresseeritakse tsirkusetööks või metsatöödeks, sellest ei hakka praegu rääkima, see on õudne ja absoluutselt põlastusväärne. Ja seda loomulikult keelatakse paljudes riikides. Kuid elevant on ohtlik, kuri ta ei ole.
Ninasarvik, must ninasarvik siinsamas majas, ehk rippmokk-ninasarvik, teda ju peetakse agressiivsuse kehastuseks. Lorenzi raamatust te loete, et kõige väljapeetumad diplomaatilised võtted on kõige paremini ja ohtlikumalt relvastatud liikidel.
Kuri võib olla inimene, aga kuri koer on inimliku interpreteerimise tava kaudu defineeritud ohtlik loom. Loomad ei ole kurjad. Ohtlikud? Muidugi nad on ohtlikud, kindlates olukordades, jah, nii et, mu head sõbrad, see raamat on suurepärane ja ma ei saa öelda, kui hea meel mul on, et see on nüüd eesti keeles olemas."