Riigi suure juubeli künnisel mängib rahvusvahelise publiku ees kolm Eesti orkestrit ({{commentsTotal}})

Paavo Järvi ja EFO
Paavo Järvi ja EFO Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Meie muusikaelu erakordse sündmusena jõuab rahvusvahelistel turneedel sel kuul publiku ette koguni kolm Eesti orkestrit – Eesti Festivaliorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning Tallinna Kammerorkester koos Eesti Filharmoonia kammerkooriga.

Dirigent Paavo Järvi teoks saanud suur unistus, Eesti Festivaliorkester (EFO) esines möödunud suvel pärast Pärnu festivali juba oma esimesel menukal välisturneel Põhjamaades, naabermaade festivalidel Jūrmalas, Turus, Kopenhaagenis ja Stockholmis.

Orkestril on käsil proovid uue kontserdireisi kavadega ning Eesti Festivaliorkester mängib sel puhul esmakordselt ka Tallinnas. Sündmused algavad juba kodust: debüütkontsert Tallinnas koos Erkki-Sven Tüüri uue sümfoonia maailma esiettekandega leiab aset järgmisel teisipäeval 16. jaanuaril Estonia kontserdisaalis, mille järel sõidab orkester oma asutaja ja kunstilise juhi Paavo Järvi dirigeerimisel esimesele Lääne-Euroopa turneele. 16. jaanuari kavas kõlavad Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr. 9 „Mythos“ esiettekanne, Brahmsi Viiulikontsert Viktoria Mullovaga solistina ning Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr. 6. Orkestri kontsertmeistriks on Florian Donderer, kolmel hooajal toetab EFO tegevust ka Eesti riik.

EFO Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Euroopa turnee algab 18. jaanuaril Brüsselist Kaunite Kunstide paleest (Palais des Beaux Arts). Järgnevad ülesastumised 20. jaanuaril Šveitsis Zürichi Tonhalle's, 21. jaanuaril Saksamaal Kölni Filharmoonia suures saalis, 22. jaanuaril Berliini Filharmoonia suures saalis, 23. jaanuaril Viini Kontserdimajas ja 24. jaanuaril Luxembourg'i Filharmoonias. Näiteks on Viini Kontserdimaja suur saal Eesti orkestri kontserdiks juba praegu välja müüdud, Viini 'Radio klassik. Stephansdom' saatekavas on 8.-14. jaanuaril Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ning Eesti Festivaliorkestri esinemise puhul „Eesti nädal“. Poleks vaja toonitada, et kogu kontserdireisil on Eesti orkestri kõik saalid Euroopa mainekamate hulgast.

Igal kontserdil mängitakse Arvo Pärdi teost „Cantus in Memory of Benjamin Britten“ ja Šostakovitši Sümfooniat nr. 6. Kuna alates Zürichist on solistiks viiuldaja Viktoria Mullova, mängib ta vaheldumisi kas Sibeliuse või Brahmsi Viiulikontserti, ja selle kõrval on Brüsselis, Zürichis, Berliinis ja Viinis ettekandel ka Arvo Pärdi „Fratres“ orkestri ja löökpillide versioonis. Erkki-Sven Tüüri uut sümfooniat mängitakse pärast Tallinna veel vaid Brüsselis.

Eesti Festivaliorkestri reisi ajaks on Alpha Classics välja andnud EFO esimese heliplaadi, millel kõlavad Paavo Järvi käe all Šostakovitši Sümfoonia nr. 6 ja tema Sinfonietta, mis mõlemad on salvestatud Pärnus.

Eesti Riiklikul Sümfooniaorkestril on ees nende kolmas kontserdireis Ameerika Ühendriikidesse. See algab 27. jaanuaril Floridast, ERSO mängib oma kava tutvustamiseks ka kodusele publikule enne kahel kontserdil 19. jaanuaril Estonia kontserdisaalis Arvo Volmeri juhatusel. Ameerika turneel antakse kokku seitse kontserti, neist kahte dirigeerib Neeme Järvi, ülejäänud viit kontserti aga ERSO varasem peadirigent Arvo Volmer.

ERSO kontserdipaigad tulevad järgmised: 27. I St. Augustine, Flagler College, Lewis Auditorium (Florida), 29. I West Palm Beach, Kravis Center for the Performing Arts (Florida) – see kontsert läheb Neeme Järvi juhatusel, 31. I Mason City, North Iowa Community Auditorium (Iowa), 1. II Ames, Stephens Auditorium (Iowa), 3. II Ann Arbor, Hill Auditorium (Michigan) – kontserti dirigeerib Neeme Järvi, 6. II Palm Desert, Palm Springs Friends of Philharmonic (California), 7. II Aliso Viejo, Soka Performing Arts Hall (California).

ERSO kavades USAs kõlab ka kolme Eesti helilooja muusikat, need on Arvo Pärt („Fratres“), Heino Eller („Kodumaine viis“) ja Eduard Tubin (Sümfoonia nr. 5, 3. veebruaril Ann Arboris). Mendelssohni Viiulikontserti e-moll mängib ERSO kontsertmeister Triin Ruubel solistina kolmel kontserdil ning sama teost kahel viimasel kontserdil noor ameeriklane Benjamin Beilman, pianist Garrick Ohlsson on Järvi kauase partnerina Brahmsi Klaverikontserdi nr. 1 d-moll solistiks kavades, mida juhatab Neeme Järvi. Antonín Dvořáki Sümfoonia nr. 7 d-moll kõlab Arvo Volmeri käe all neljal korral ning Jean Sibeliuse Sümfoonia nr. 3 C-duur Neeme Järvi juhatusel Floridas ja Arvo Volmeri juhatusel Californias.

Kolmanda Eesti orkestrina sõidab kaheks kontserdiks Hollandisse ja Belgiasse Tallinna Kammerorkester peadirigent Risto Joosti juhatusel. „Eesti Vabariik 100“ puhul toimuvad mõlemal maal Arvo Pärdi festivali üritused. Koos Eesti Filharmoonia kammerkooriga leiavad kontserdid aset 25. jaanuaril Groningeni kultuurikeskuses De Oosterpoort ja 27. jaanuaril Brüsselis Flagey kontserdimajas. Arvo Pärdi loomingust kantakse Groningenis ette terve kava: „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, „Aadama itk“, „Fratres“ (solistiks Harry Traksmann) ja „Te Deum“. 27. jaanuari kavas Brüsselis kõlavad Belgia helilooja Jean-Paul Dessy „Requiems“ ning Arvo Pärdi „Te Deum“.

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: