Keegi tundmatu:

„Oleme nõus sööma kartulikoori!”

Urmas Vadi: "Seda lauset on omistatud nii Lennart Merile, Heinz Valgule kui ka mõnele teisele rahvarindlasele, aga liigub ringi ka jutt, et see oli keegi memmeke, kes ütles selle lause ajal, mil Eesti ei olnud veel taasiseseisvunud, aga soov vabaks saada oli muidugi suur. Ja kui see tundmatu, anonüümne memm ütles, et tema on nõus sööma kas või kartulikoori, kõlas see rahva suust vastu, kõik olid nõus sööma kartulikoori, peamine oli vabadus, meie oma Eesti riik.

Millegipärast ongi see memm, kes lubas süüa kartulikoori, jäänudki anonüümseks. On muidugi võimalik, et ta sööbki kartulikoori kui vaja ja mis sest kuulutada - "Mina olin see inimene, kes lubas süüa kartulikoori, mina!" - Elu24 saaks sellest hea loo, seda küll.

Aga on võimalik, et see memm ei taha sellest rääkida ega pidada oma anutud lubadust nagu ka meie, ülejäänud ei taha süüa kartulikoori. Juba kas või sellepärast, et kui meie sööme kartulikoori ja isegi kui me ei tunne, et see on alandav, ebatervislik või maitsetu, kui see kõrvale jätta, siis paratamatult tekib üks väga segav mõte – kui meie sööme koori, siis kes sööb kooritud kartuli? Ja vaat, selle peale enam nagu koori ei taha."

Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.

Mõtteid loevad Helgi Erilaid ja Kaja Kärner. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.