"Mulle on püha seotud väärtusega, see peab mulle endale olema midagi, mis on väärtuslik, ja seda pigem väärtushinnangu mõttes," ütles Matson ja sõnas, et tema jaoks ei ole püha väga aja ja kohaga seotud. "Võib ka raamatu lugemisega tekkida püha moment, kus sa tajud, et see tekst, mida sa parasjagu loed, on kuidagi sinu elus õigel ajal õiges kohas."

Kristo Matson sõnas, et eestlaste jaoks on püha asi kindlasti laulmine. "Seda kõige paremas ja laiemas mõttes, ma ei pea üldse silma sellist laulmist, mis oli kunagi väga populaarne, ehk seltskonnalaulmine," tõdes ta ja lisas, et see laulmine, mida saaks pühaks pidada, viib laulupeotraditsiooni poole. "Mulle tundub, et eestlaste jaoks laulmine on kuidagi pühaga seotud."

"Teine kategooria, kuhu ma kuulan ise ka, on eestlaste jaoks kodu, ja pigem kodu isegi pigem tähenduses kodukoht," nentis ta ja tõi välja, et kui vaadata tagasi meie arenguloo peale, siis kodukoht, kodumaja ja kodupaik on väga olulised mõisted nii kirjandusloos ja muusikas. "Nagu näiteks Heino Elleri "Kodumaine viis", ka jälle kodu, seda sama on on kirjutanud Hando Runnel ja Valdur Mikita, et eestlase üks püha moment on see, kui ta on oma majas metsa ääres."

"Minu suur unistus on see, et kui me jõuaksime Eestis rohkem selle arusaamiseni, et kodanike jaoks on riik ning nemad ise ka moodustavad selle riigi," tõdes Matson ja leidis, et igasugune muutus ja ümberkorraldamine, mida on vaja teha, peaks olema alati seotud konkreetse põhjusega, küsides, mis läheb inimesel paremaks. "Kurb on vahel näha, et kuigi kultuuriinimesed on oma arvamuse välja öelnud, siis pole see väga kõlama jäänud."

Eesti Muusika Päevade programm on siin.