Naiskooride võistulaulmine – kirgede torm, suur töö või hetkeks õnnestumine? ({{commentsTotal}})

Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor Autor/allikas: Sten-Ander Ojakallas

Klassikaraadios räägiti nais- ja neidudekooride vabariiklikust ettelaulmisest. Stuudios arutlesid seltsi esimees Margit Võsa, koorijuht Vaike Uibopuu, žürii töös osalenud laulja Uku Joller ja helilooja Aarne Männik. Kommentaari andsid võistulaulmist kuulanud žürii esimees Mara Marnauza (Läti) ja žürii liige, helilooja Pärt Uusberg ning koorijuht Ingrid Kõrvits.

Eesti Naislaulu Selts korraldas 10.–11. märtsil 2018 vabariikliku võistulaulmise, kus osalesid seltsi liikmeskonnast pea pooled nais- ja neidudekoorid. "Naiskooride liikumine on praegu tõusuteel," kinnitas seltsi esimees Margit Võsa. "Meeskooridega võrreldes on meie kooriliik paremas seisus".

Tänavune võistulaulmine toetus pikaajalisele traditsioonile – esimene säärane konkurss ulatub kevadesse 1997. Naiskooride konkursi kohustuslik repertuaar oli Gustav Ernesaksa sulest, kelle sünnist möödub detsembri 110 aastat, neidudekoorid esitasid kohustuslikus korras Pärt Uusbergi laule ning konkursi kunstiline juht oli dirigent Merike Toro. Naiskoorid laulsid kolmes kategoorias ning kuna kaks olulist koori teatasid vaid loetud minutid enne konkursi algust oma mitteosalemisest dirigendi haigestumise tõttu, muutus ettearvatav pingerida hetkega teiseks ja ootamatu pearolli said esinemise järjekorranumber, esinemiskava sisselaulmise aste ning nagu ikka – juhus.

Igal juhul oli kahepäevane võistulaulmine Tallinna Ülikooli aulas seltsi nime vääriline, kaardistades taaskord kooride head ja vead: noorema keskeaga heas toonuses lauljad ja nende armastus koorilaulu vastu, enese proovilepanek ja pingevaba musitseerimine. Aga ka hädavajadus hääleseade järele. konkursikava moodustamise tarkuse nappimine ning dirigendi külma närvi olemasolust tingitud (mitte)oskus oma lauljaid motiveerida. Silma torkas kogu kodumaise koorimuusika kimbatuskohad: vähesed võimalused maakondades ja koorijuhtide nappus.

Aastakümneid kodumaise naiskoorimuusika esikõneleja ja aastaid oma kooridega konkurssidel peavõite noppinud Vaike Uibopuu rõhutab, et konkursi kohustuslikku laulu tuleb suhtuda teravdatud tähelepanuga. "See on võrdlusmoment kõikide sama kategooria kooride vahel ja kahtlemata õnnestub kohustuslik laul vaid kooridel, kes on selle väga hästi ette valmistanud. Kuna vokaalne külg on kõige alus, siis – nagu ka äsjasel võistulaulmisel oli kuulda – kohustusliku laulu esitamisel ei pea olema tingimata väga suur koor," rääkis ta.

"Teinekord võivad imelise esituse teha ka väiksema koosseisuga koorid, kuid üksnes äärmiselt fokuseeritud esituslaadiga lauljad. Kohustuslikku laulu ei tohi aga suhtuda leigelt, sest see on ikkagi konkursisituatsioon ja ülim pingutus peab kaasnema just kohustusliku repertuaari esitamisega," lisas Uibopuu.

Uibopuu sõnul on praeguses võistlusreglemendis mitmeid punkte, mis tuleks kriitilise pilguga üle vaadata ent eelkõige julgustab ta koorijuhte jääma kindlaks kunstiliste nõudmiste juurde, ilma milleta võib konkursil ettelaulmisest kujuneda farss.

"Kui sa tahad olla tore inimene ja su kooris käivad laulmas ka inimesed, kes eriti viisi ei pea, siis sa pead tahes-tahtmata valima – kas oled hea inimene või tuled ettelaulmisele. Neid kahte korraga teha ei saa," rääkis Uibopuu.

Tema sõnul on praegu koorijuhid olukorras, kus proove on vähe, lauljaid napib ja nende motiveerimiseks peavad koorijuhid väga pingutama. "Konkursile peaks tulema vaid parimate ja väga musikaalsete lauljatega, muidu ei ole laval midagi peale hakata. Intonatsiooniline täpsus ja hea vokaalkultuur on õnnestunud esituse alus," kinnitas Uibopuu.

Helilooja Aarne Männik on aastate jooksul lugematul arvul laule ümber seadnud originaalpartituurist teistele kooriliikudele. Tema sõnul on naiskoori kooriliigi suur võlu ka madalate hääleliikide väljakõlamine. "Naiskooril kõlab kõik," märkis ta.

"Kuulanuna kogu võistulaulmist olen täiesti kindel, et naiskoorid on praegu Eesti ülekaalukalt tugevaim kooriliik." Männiku sõnul on ta kuulajana nõus läbi laskma isegi pisikese annuse intonatsioonilist ebatäpsust, kuid muusika esitus olgu loominguliselt köitev. "Arvestada tuleks ikka kõike seda, mis helilooja ka lisaks nootidele on partituuri üles märkinud," ütles ta.

Koorijuht Ingrid Kõrvitsa arvates on võistulaulmised igati vajalik ettevõtmine. "See paneb koorid pingutama ja kriitilise pilguga ka oma repertuaari üle vaatama," sõnas ta. "Samas peab konkursil osalemiseks olema kooril piisavalt pikalt aega ettevalmistuseks, sest kehvasti ei taha ju keegi esineda. Näiteks Ellerheinaga ei ole me saanud osaleda, kuna oleme just sel ajal naasnud pikkadelt kontserdireisidelt. Konkurss nõuab aga suurt tähelepanu ja energiat," ütles Kõrvits.

Laulja ja häälepedagoog Uku Joller oli üks kolmeliikmelise žürii liikmetest ja tema sõnul töötati koore hinnates suhteliselt üksmeeles. "Esikolmiku moodustumisel meil eriarvamusi suurt ei olnud," ütles ta. Joller innustab koorijuhte abi saama hääleseadjatelt ning arvab, et iga inimene on võimeline edasi arenema.

Võistulaulmise žürii liige Pärt Uusberg rõhutas, et temale on esmatähtis puhas kokkukõla ja ansamblilisus, samas kiitis ta kodumaiste naiskooride tämbrirohket kõla. "Olen siiani koostööd teinud eesti neidudekooridega, kes on väga tugevad ja võimekad, kuid kahepäevane kuulamine innustas mind rohkem süüvima ka naiskoori kooriliiki – kui rikkalik võib olla selle koori kõla," rääkis ta.

Žürii esimees Mara Marnauza rõhutas samuti intonatsioonilse täpsuse ja vokaalse võimekuse olulisust, kuid pani ette konkursi reglemendis teha muudatus repertuaari suhtes – esitatavas programmis võiks olla vähemalt üks võõrkeelne laul, mis on rahvusvaheliselt mõistetav. Kas siis ladina, inglise, saksa või vene keeles. Marnauza kiitis eesti naiskooride üldpilti ja tõi välja erinevuse meie ja läti kooride vahel – eesti naiskoorides laulavad kõrvuti vanaema ja lapselaps, see annab koorile suurema võimaluse tämbrilisteks valikuteks ning toimib omamoodi põlvkondade ühenduslülina.

Vabariiklik nais- ja neidudekooride võistulaulmine andis nii esinejaile kui kuulajaile ülevaate kooriliigi tervisest ning äsjakuuldu kohta võib öelda, et see on päris hea!

Luukamber on järelkuulatav Klassikaraadio kodulehel.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: