Tänavune festival keskendub võimalustele, kuidas koorimuusikat rikastada teiste kunstiliikidega ühendamisel ning kuidas kaasata uut publikut. Iga kolme aasta järel ühes Euroopa linnas peetav festival ulatub alguspunktiga 1961. aastasse. Esimest korda Eestis toimuv festival annab koorimuusikasõpradele suurepärase võimaluse oma silmaga vaadata ja oma kõrvaga kuulata, milline on koorimuusika väljaspool Eestit.

Klassikaraadio teeb ülekande Europa Cantat peaesineja The Swingels kontserdist Alexela Kontserdimajast ja salvestab Eesti Filharmoonia Kammerkoori (dirigent Tõnu Kaljuste) kontserdi Tallinna Jaani kirikus.

Koorimuusikasaade "Luukamber" uuris festivali lähenedes, millised on koorimuusikatrendid praegu piiri taga - kuidas koorid tegutsevad ja millised kooriliigid on väljasuremisohus; millist muusikat kooridele kirjutatakse ja kuidas koorilaul on seotud teiste kunstiliikidega; mil moel kaasata noori lauljaid ning kuidas saaks koorimuusika hõlmata suuremat kuulajaskond.

Festivali peakorraldaja Kaie Tanneri sõnul prevaleeris rahvusvahelist koorimuusikavaldkonda visualiseerides eelkõige mitmekülgsus. Väga levinud on n-ö barbershop kooriliikumine ja samuti meremehelauludele spetsialiseerunud kooride liikumine, põhjamaades on viisipidamatute koorid, Aasias seeniorkoorid, Euroopas on tekkinud hulganisti immigrantide koore jne. Koorimuusikas domineerib erinevate sotsiaalsete gruppide värvikirevus. Sisuliselt on koorimuusika aga liikumas klubiliste tegevustega samasse kategooriasse, kus kord nädalas kohtutakse toredaks tegevuseks ja ühtlasi ka vokaal-improvisatsiooniliseks ühislaulmiseks.

Koorid vananevad ning tõsiseltvõetav kooriliik on veel vaid segakoor. Kui Eestis on tugevad noortekoorid, lastekoorid ja ka neidudekoorid, siis mujal maailmas neid kooriliike kohtab pigem harva.

Koorilaul mõistena on käibelt kadumas, see väljend on muutumas vanamoeliseks ning konservatiivseks. Koorilaul on aina enam muutumas elitaarseks ning seda sõna kohtab aina harvem. Euroopas on koorimuusikat hakatud nimetama kollektiivseks laulmiseks või ansamblilaulmiseks. Eestis aastakümneid toiminud tava - koori laval seismine ja laulmine - kohtab maailmas aina vähem ning koorimuusikakontserdid on muutumas pigem etendusteks, kuhu on kaasatud teised kunstiliigid ja etenduskunstnikud.

Repertuaargi on laienemas, kaasaegse muusika kõrval lauldakse märkimisväärselt palju teiste rahvaste muusikat ja eksootilist muusikat ning on suisa koore, kes on spetsialiseerunud folgile. Toimub üleüldine repertuaari ja muusikastiilide segunemine.

Eesti Kooriühingu esimehe Raul Talmari sõnul on eelmainitud nähtustest osaliselt mõnda ka meie koorimuusikasse juba jõudnud, näiteks on viimasel aastatel korraldatud enam mitte koorimuusikakontserte vaid koorimuusika-etendusi. "Kõik on tore kuni sinnamaani, kui kõik muu ilu toimub muusika arvelt. Seda ei tohiks lubada", on Talmar resoluutne.

Kuidas ja kas maailma koorimuusika areenil toimuv mõjutab või on juba mõjutanud kodumaiste kooride liikumist, arutatakse saates "Luukamber" 29. juulil kell 12. Saatekülalised on Raul Talmar ja Kaie Tanner.

Kuula ka teisi saateid ja loe saatejuht Marge-Ly Rookääru koorimuusikablogi.