Vestlusring. Koorimuusika pole raketiteadus. Või on? ({{commentsTotal}})

Klassikaraadio koorimuusikasaade "Luukamber" uuris värske Eesti koorimuusika tervist: kuidas valmib uus helilooming kooridele, kas tellimusteoseid on võimelised esitama vaid erikoorid ning mis saab uudisteostest pärast esiettekannet.

Milline on praeguses koorimuusikas suhe lauljatesse ja millised on lauljate võimekused võrraldes kasvõi 15 aasta taguse ajaga; kuidas uus koorimuusika suhestub laulupeokultuuri ja millist uut koorimuusikat me heliloojailt ootame?

Stuudios olid koorijuht ja laulupeoliikumise arendaja Aarne Saluveer, koorijuht ja laulupeo muusikatoimetaja Ave Sopp, helilooja Riho Esko Maimets, häälepedagoog Vilja Sliževski ning dirigent ja uue koorimuusikasarja "Ludus Tonalis" üks põhivedajaid Edmar Tuul. 

"Eesti on koorilaulumaa!" Sellist hüüet kohtame alatasa ning peamiselt peetakse silmas eestlaste 150 aastat kestnud laulupeoliikumist. Suvel 2019 toimub juubelilaulupidu, mille korraldusrattad juba tükimat aega innukalt pöörlevad - ometi teavad dirigendid, koorilauljad ja koorimuusika arendajad väga selgelt, et laulupidu kui nähtus kestab vaid tänu sellele, et kooride tegevus on aktiivne ka laulupidudevahelisel ajal. Igas leibkonnas on vähemalt üks inimene, kes on kuidagi seotud koorimuusikaga ning nende inimeste tegevusele tänu kestab ka laulupeoliikumine.

Kellel meist poleks oma arvamust koorilaulmise teemal - milline laul on "õige" kõlama vabariigi aastapäeval, mis keeles peaks laulma laulupeol või kas lastekoori lauljad peavad kõik saama laulupeole. Mida aga tänasündiv koorimuusika eeldab lauljaskonnast? Millised kooriteosed kõlbavad laulukaare all kõlamisele lisaks esitada ka kontserdisaalis? Kus jookseb loomulikult sündiva heliteose ja tellimustöö piirjoon?

Kui laulupidu motiveerib (kindlasti ka tänu võimsale meediamasinale) enne suvist pidu uusi koore looma ja inimesi kooride juurde koonduma, siis laulupidudele järgnev aeg on tavaliselt langusperiood - aeg, kus koorijuhid peavad tegema ilmaimet, et säiliks nii kuulajate kui isegi koorilauljate endi huvi. On mitmeid moodusi huvi säilitamiseks ning üks moodus hoida tähelepanu koorimuusikal, on uue kodumaiste koorimuusika tellimine, esitamine ja propageerimine.

Laulupidu ise on küll ülivõimas uue muusika tellimiskeskus, kuid kõik laulukaare all kõlav ei pruugi sama hästi kõlada kontserdisaalis. Seega on tellimustööna laulupeole kirjutatud teos aegajalt vajunud unustustehõlma ja mõni sinna jäänudki. Teised seevastu on liigpalju esitamisega saanud äraleierdatuse pitseri ning nõuavad parajat kannatust ka publikult.

"Luukamber" uuris, kuidas  ja kas on uus koorimuusika muutunud võrreldes näiteks eelmise kümnendiga. Vija Sliževski sõnul on ühiskond muutunud tehnilisemaks ja paarkümmend aastat tagasi alustanud muusikaõpetajate täienduskoolituse esimesed viljad on lootustandvad: "Enam me ei pea rääkima elementaarsest hingamisest, diafragmast ja hääle tekitamisest. Ometi on nüüd hoopis teistsugused probleemid - meie ümber valitsev tehniline keskkond muudab ka laulja tehnilisemaks ja ehk isegi vähem emotsionaalseks."

Dirigent Edmar Tuul nimetas aga emotsionaalsust muusikakunsti juures ülimaks. "Ilma emotsioonita ei kanna muusikaline materjal oma sõnumit," on ta vankumatu. Tuul peab ka tähtsaks, et kodumaiste heliloojate kõrval oleks kaasatud tugev tekstiloojate kogukond.

"Noored lauljad vajavad tekste, mis neid täna paeluvad," teab ta. "Sama puudutab õrna teemat - kas laulukaare all tohiks laulda näiteks vene keeles. Me võime ju teha näo nagu meil ei oleks siin venekeelset elanikkonda, nende kaasamise kunst on aga väga delikaatne."

Laulupidudele uue hoo sisse puhunud koorijuht ja visionäär Aarne Saluveer pelgab aga, et masinad võtavad inimese loomingu üle. "Kui kõik on süsteemis, komisjonid muudkui jagavad raha  ja elu liiga reguleeritud, muutub süsteem lõppkokkuvõttes elujõuetuks ja ei teki uut pinnast, millest võiks sirguda uued mastimännid. Loojatele tuleb anda aega end koguda," rääkis Saluveer. "Kui ideaalis peaksime käima allikal joomas, siis praegu käib piltlikult öeldes nafta väljapumpamine ja ei teki loomingu sünniks loomulikku pausi. Ajapuuduse all kannatavad kõik ja suurim hirm on see, et masinad võtavad lõpuks kõik üle. Kaob inimlikkus - see mida me muusikast eelkõige ootame."

Riho Esko Maimets mainis saates, kuidas helilooja tellimusteosele pühendub ja kuidas tellija esitamisvõimekuse ülehindamine võib teose selle sünnihetkel suisa tappa. "Minu jaoks on ideaalne, kui ma ei kirjuta kellelegi, kirjutan ainult endale, nö sahtlisse. Ma elan ise selles teoses ja laulan seda igal hommikul. Muusika sünnile ei saa peale suruda ühtegi painet, see peab olema loomulik ja ajaülene. Hea teos, mis kestab sajandeid, ei ole ju kirjutatud sundolukorras, see on ikka sündinud helilooja sisetunnetusest ja mõtetest."

Uuest teosest võib Maimetsa sõnul saada hitt või võib seda tabada läbikukkumine juba esiettekandel. "Suuresti tuleb arvestada selle koori võimekusega, kes teose on tellinud. On lihtne üle mõelda," märkis ta.

Vabariikliku kollektiiviga töötav Ave Sopp teab oma kogemusest, kui keeruline või lihtne on uus muusika noortele lauljatele, kellel on erinev muusikaline ettevalmistus. "Peamine, et ei kaoks sära, muusika puudutus", ütleb ta. "Aina kiiremas maailmas on keeruline rääkida noortele asjadest, mis teda isiklikult ei puuduta ja seetõttu on uus muusika hädavajalik, et püsiks noorte huvi koorimuusika vastu". Laulupeo muusikatoimetajana näeb ta aga laulupeole tellitud lauludes täiesti erilisi teoseid:  "Loomulikult kui tellida uus teose heliloojalt laulupeole, siis esimese asjana kangastub ju nii tellijal kui ka heliloojal silme ette laulukaar. Sinna pole midagi parata. Laulupidu loob ise ka tehnilised raamid oma mastaapsuse ja kordumatusega".

Luukambris räägiti, millises rahulolufaasis me võiksime uue koorimuusika osas olla ja kas laulupinnas me all on piisavalt tugev edasihüppeks või vetrub alles. Kui oluline on eesti keeles laulmine, kuhumaani saavad laulukaare alla ulatuda poliitilised kombitsad ja kuidas tehniliselt taiplikku lauljat kõige ümbritseva kiuste emotsioonide maailma tagas tuua.

Stuudios oli kogemusepõhine vestlusring, saatekülalised kõik koorimuusikažanris tugevalt sees ja jagasid mõtteid, mida neile tegevus koorimuusikamaastikul kaasa on toonud. Nende sõnul on me tänane koorimuusika elujõuline, tuleb vaid leida õiged, nii lauljatele kui kuulajatele sobivad vahendid koorimuusikakultuuri arenguks.  

Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.

Kuulake ka teisi "Luukambreid".

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: