Marie Pulleritsu kultuurikommentaar. Keha ja liikumise sõnatu kõnekus nüüdisteatris ({{commentsTotal}})

Renate Keerdi ja Maria Ibarretxe tantsulavastus
Renate Keerdi ja Maria Ibarretxe tantsulavastus "Pink Flamingos, Crazy horses" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Kunst, sealhulgas teatrikunst hoiab oma kaasajaga dialoogi, luues ühiskonna mõtteaktiivsust ning koputades südametunnistusele, teinekord vajaduse korral ka valusalt. Kollektiivse ja sotsiaalse kunstina on teatril selleks iseäranis mõjusad väljundid. Teater võimaldab luua tähendusloomet maailmast, kus elame ja toimime ning teeb seda kogu oma väljendusvahendite avaruses. Žanrist ja vormist hoolimata.

Tänast segunenud vormivahenditega teatrikunsti ei kummita õnneks kunsti enesekohaste probleemide käsitlusringi kinnijäämine. Siinnegi teater käib ühiskonnas toimuvaga sammu, hõlmates ka poliitilisi, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid teemasid. Kaasaja hübriidkunstnik liigub ühiskonna eri sfääride vahelisi suhteid uurides ka uute vormivahendite avaral kaardil ja mõistab tähenduse kui uue olulise valuuta väärtust. Selle loomise vahendeid valides võib aeg-ajalt aga ilmneda oht vahendeid omavahel lõputult kombineerides unustada kehalise kujundi kõnevõime.

Kümnenditagune teatrikeele väljendusvahendite kombineerimise ja segamise laine oli tervitatav nähtus sõnavara laiendamiseks, kuid selles otsingulisuses võis etenduskunst halvimal juhul omaenda loodud abstraktsusesse ära lahustuda. Teater on füüsiline, jagatud aegruumis inimeselt inimesele, siin ja praegu koos loodav kunst. Etendaja vahend on esmalt tema ise, idee saab etendaja füüsilises teostuses vormi ning elava tähenduse. Sõna saab lihaks.

Lõppenud ja praegust teatriaastat vaadeldes võib aimata, et nüüdse uue tendentsina pöördutakse taas julgemalt füüsiliste vahendite juurde. Teater ühitab üha enam kujutlust füüsilisusega, publiku aeg, tähelepanu ja kogetud elamus loovad koos etendajaga füüsilise aegruumi, mille sisu jõuab publikuni kogemuslikult. Liikuva keha tajumine lavalt on peale tõlgenduslike tähenduste loomise esmakorras füüsiline vastuvõtt.

Sõna võib olla kontseptuaalselt kergemini tõlgendatav kui kehaline kujund, kuid need ei välista teineteise toetamist ja kombineerimist. Võime lugeda terrorihirmust ühiskonnas, ent sootuks teine kogemus on näha tantsukunstnikke lendamas plahvatuslöögijõuga hiigelsuure terroristikaubikut sümboliseeriva madratsi vastu või koos publikuga hirmu ületades hoojooksul sellest üle hüppamas. Võime rääkida imikute ja väetite vanurite hooldamisest, ent hoopis teisiti mõjub selle füüsiline kujutamine elujõulise täiskasvanud etendaja kehal. Need on kõnekad näited siinselt etenduskunstide väljalt viimase paari kuu jooksul. Kehagi suudab ühiskondlikke suhteid taasmõtestada.

Keha ja liikumine võivad olla sõnatus vahetuses paljuütlevad. Publiku kehaline empaatia ja kogetava füüsiline vastuvõtt viivad läbielatud kogemuse sügavamale kui vaid kontseptuaalsel mõttetasandil ja ideemängudega. Tantsu- ja etenduskunstil on seda potentsiaali rohkelt, mõjumata enam imiteeriva pantomiimina.

Nüüdisteater stimuleerib tähendusloomes mõttevõimet ning loob dialoogi. Vaatamata laieneva virtuaalkeskkonna mõjule on suur osa me jagatud sotsiaalsest aegruumist ja reaalsusest siiski füüsiline. Miks mitte kasutada selles jagatud tähenduste loomiseks just füüsilisi vahendeid kogu nende kõnevõimes.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: