Eugene Hütz: me oleks mulla all, kui tuuritaks kogu aeg
19. mail annab Tallinnas kontserdi USA punkbänd Gogol Bordello. ERR kultuuriportaal vestles bändi solisti, Ukraina päritolu Eugene Hütziga.
Mulle öeldi, et sulle ei meeldi poliitilised küsimused, aga mul on üks selline, mis on kaudselt sellega seotud, seega ma küsin seda ikkagi. Kas sa arvad, et on vajalik, et muusikas oleks poliitiline agenda või tugev seisukoht?
"Vajalik" on natuke imelik sõna. Kas see on vajalik? Kas Elvis Presley"il oli oma muusikas poliitiline sõnum? Ei. Kas tema muusika puudutas miljoneid inimesi? Jah. Ma arvan, et see on vastus sinu küsimusele.
Teil on bändis esindatud väga erinevad kultuurilised taustad. Kuidas see toimib ja on teile bändina kasuks tulnud?
Me väga ei mõtle selle peale. Me kasutame seda orgaaniliselt oma muusika rikastamiseks. Tegelikult me ei mõtle üldse selle peale. See lihtsalt on, ja see, et meil on nii erinevad kultuuritaustad, on meie muusikas põhiline. Meil on inimesed Ladina-Ameerikast ja Aafrikast, kes tegelevad rütmipoolega ja täpselt seda sa tahadki. Neil inimestel on parim rütmitaju, keegi pole nendest selles parem. Ida-Euroopa inimesed mängivad klassikalise muusika instrumente – viiulit, klaverit ja akordioni, ning nad on selles päris head. Ja meil on rock 'n' roll muusikud, kes mängivad kitarri, ja see ongi see, millele Gogol Bordello tugineb. See on läbilõige muusika võimsatest voogudest.
Kas sa suudad ette kujutada teistsugust tulemust? Kas sa oskad ette kujutada mõnda teistsugust lahendust, kus samad inimesed mängivad bändis teisi pille? Kas see oleks endiselt see sama bänd?
Ma ei saa küsimusest päris hästi aru. Ei, see oleks täiesti teistsugune bänd.
Aga millist muusikat te sellisel juhul teeksite? Kas sa oskad ette kujutada midagi muud?
Miks? Miks seda ette kujutada? Me räägime sellest, mis on.
Jah, aga mis siis kui oleks? Need küsimused tekivad aeg-ajalt samuti.
Vabandust, ma ei.. Võtame järgmise küsimuse.
Mulle tundub, et praegusel ajal on tähelepanu muusikas liikunud kitarridelt ja trummidelt – rokkmuusikalt üldiselt – päris kaugele. Kui palju sa hoolid sellest, et sinu muusika oleks asjakohane või aktuaalne?
Kui palju sa hoolid sellest, et oled inimene? Meie ümber on piisavalt arvuteid ja roboteid, tehnoloogia on kõikjal. Kas sa tunned end ebaolulisena, sest sa ei ole ise arvuti? Mõtle selle peale. See on vastus sinu küsimusele.
Sa kipud mu küsimustele vastama [retooriliste] küsimustega. Aga räägime eesolevast Eesti kontserdist. Viimati käisite siin esinemas 2014. aastal, jah?
Jah, ma mäletan seda hästi. Mulle väga meeldib Tallinn.
Sa võid ette kujutada, et kui rahvas tuleb kontserdile, siis nad ootavad, et esineja peab neid mingil moel eriliseks. Mis sa arvad, mis on need paar asja, mis iseloomustavad teie kuulajaid Eestis?
Ma arvan, et sa palud mul olla praegu automüügimees ja rääkida mingisugust lollust. Seda ma ei tee. Gogol Bordello on hästi tuntud selle poolest, mis ta on ja meie muusika on väga spetsiifiline ja see on väga spetsiifilist sorti üritus [ilmselt mõtleb Eugene siin iga järgmist kontserti, mis nad annavad – toim]. Me oleme eriline bänd ja meie muusika ei sobi kõigile, aga igatahes on sellel oma mojo ja oma juju. Ja nii palju ma selle kohta ütlengi. Inimesed, kes peavad seda teadma, [mis Gogol Bordello kuulajaid Eestis iseloomustab,] teavad seda ise.
Ma leian, et võib öelda, et kui bändid annavad [palju] kontserte, siis nad [lõpuks väga] ei hooli publikust ega kohast, kus nad esinevad. Kas sa ütleksid, et hoolid piisavalt?
Kuidas sa saaks publikust mitte hoolida? Publik ongi kogu show.
Kui sa esined või tuuritad palju, siis ma usun, et sa mingil hetkel tüdined ära sellest. Publiku vajadused võivad üks hetk väsitavaks muutuda.
Võib-olla sa lähened asjale veidrast vaatenurgast, mistõttu sa arvad, et me tuuritame kogu aeg. See pole tõsi. Kui sa näed Gogol Bordellot, siis see on väga eriline juhus ja juhtub kõigest paar korda aastas. Ülejäänud üheksa või kümme kuud bändi elust me teeme väga erinevaid asju. Loome ja kirjutame muusikat ning tegeleme teiste projektidega. Lihtsalt elame elu ja reisime maailmas ringi. See on oluliselt suurem osa elust kui ringituuritamine. Tuuritamine on nagu tutvustuskontsertide andmine. See on esitlus sellest, mida me oleme oma laboratooriumis teinud. Aga see ei ole midagi sellist, mida me teeme või mida keegi võiks teha vahetpidamata. See oleks küll pagana pöörane.
Mitmed bändid teevad seda [justkui] vahetpidamata.
See on müüt. Sa oled müüdi nõiduse all. Keegi ei tuurita vahetpidamata. Vastasel juhul oleksid nad surnud ja mulla all.
The Rolling Stones küll veel pole [surnud ja mulla all].
Võib-olla sa peaksid siis tegema veidi taustatööd ja leiad, et tegelikult tuuritab The Rolling Stones umbes 25 päeva aastas.
Jah, võib tõesti olla, et mulle ainult tundub, et nad tuuritavad kogu aeg.
Ma tean, võtmesõna siin on "tundub".
Jah, paljud asjad "tunduvad".
Igatahes, me ei ole The Rolling Stones.
Mulle tundub, et mu küsimused sulle väga ei meeldi, seega, ehk sul on midagi, mida soovid ise veel lisada?
Ei, asi ei ole selles, et mulle ei meeldi su küsimused. Need on lihtsalt kõige ausamad vastused, mida ma saan anda.
Mul ei ole tegelikult rohkem midagi küsida.
Hästi, sel juhul tänan sind, et leidsid [intervjuu jaoks] aega. Ma lähen nüüd järgmist intervjuud andma.
Jah, aitäh. Head aega.
Suur aitäh, ciao.
Toimetaja: Merit Maarits