Eesti Filharmoonia kammerkoor jätkab EV100 kontserte Euroopas ({{commentsTotal}})

Arvo Pärt ja Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri ees Carnegie Hallis.
Arvo Pärt ja Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri ees Carnegie Hallis. Autor/allikas: Eleri Ever

Eesti Filharmoonia kammerkoor jätkab peadirigent Kaspars Putniņši juhatusel meie riigi juubelile pühendatud eesti muusika kavade tutvustamist Euroopa mainekates kultuurikeskustes.

Neil päevil on Eesti Filharmoonia kammerkoor (EFK) publiku ees Saksamaal ja Prantsusmaal. Tuuakse ettekandele kolm erinevat kava.

Esimene neist kõlas pühapäeval, esimese nelipüha 20. mai õhtul Dortmundis St. Nicolaikirche's. Osaleti Dortmundis korraldatavatel kümnendatel vokaalmuusika pidustustel "Klangvokal", mis toimuvad tänavu 11. maist kuni 10. juunini ja mille piduprogramm on juubeli puhul väga mitmekülgne ja mahukas. Saksamaa suurimale linnafestivalile oodatakse 50 tuhat kuulajat ligemale 150 koori esinemistega.

Eesti koori menukas kontsert pealkirja all "Sehnsucht des Nordens. Estland" ("Põhjala igatsus") oli kenasti reklaamitud ja seda eeskätt Arvo Pärdi teoste ettekannete tõttu selle kavas. Peadirigent Kaspars Putniņš oli riskinud rahvusvahelise publiku ees Saksamaal välja tulla üleni Eesti muusika kavaga, mis kujutas endast nagu kolme kuulsama eesti helilooja portreed – Arvo Pärt seitsme teosega, Cyrillus Kreek kolme palaga ning Veljo Tormis terve tsükliga "Jaanilaulud", mil olid esitamisel selle kõik seitse osa. Nimetagem kõik eile ettekantud teosed, sest see on meie aegumatu kuldne klassika: Arvo Pärdi "Solfeggio", "Summa", "Magnificat", "Zwei Beter", "The Woman with the Alabaster Box", "Nunc dimittis" ja "Dopo la vittoria"; Cyrillus Kreegi "Taaveti laulud" – "Õnnis on inimene", "Psalm 104" ja "Psalm 141"; Veljo Tormise "Jaanilaulud": "Kutse jaanitulele" I (Peetri), "Kutse jaanitulele" II (Kolga-Jaani), "Ei ole püssil püütav" (Peetri), "Miks Jaani oodatakse" (Karksi), "Jaani hobu" (Kolga-Jaani), "Tulesõnad" (Kuusalu) ning "Jaanilaul" (Hargla).

Homme, 22. mail laulab Eesti Filharmoonia kammerkoor Pariisis. Nende kaks kontserti samal päeval toimuvad näituse "Sümbolism Baltimaade kunstis" muusikaprogrammis kuulsas Orsay' muuseumis. Kell 12.30 toob EFK oma a cappella kavas kõigepealt ettekandele Mart Saare laulud "Seitse sammeldunud sängi", "Kasehaldjate laul", "Latsõ hällütamise laul", "Jaan läheb jaanitulele" ja "Miks sa nutad, tammekene?". Mart Saare laule kohtab ka EFK esinemistel millegipärast harva, seda enam välismaal. Cyrillus Kreegi loomingut kõlab rohkemgi kui äsja Saksamaal: "Õnnis on inimene", "Taaveti laulud" nr. 104 ja nr. 141, "Maga, maga, Matsikene", "Nõmmelill" ja "Sirisege, sirbikesed", veel on ettekandel läti klassiku Jāzeps Vītolsi "Haldjamets", Jānis Zālītise ja Čiurlionise ("Sanctus") teosed, dirigeerib Kaspars Putniņš.

Õhtul kell 20.30 astub Pariisis koos meie kooriga lavale kammerorkester Kremerata Baltica, juhatab ja viiulisolistiks Gidon Kremer. See on kuulsa orkestri ja meie tippkoori esmakordne koosesinemine. Kavas on Lepo Sumera Sümfoonia keelpillidele ja löökpillidele ning Arvo Pärdi "Fratres" sooloviiulile, keelpillidele ja löökpillidele, lisaks "Eesti hällilaul". Ettekandel on veel leedu muusikaklassiku ja kunstniku Mikalojus Konstantinas Čiurlionise klaveripalade orkestriseaded, Claude Debussy, läti heliloojate Pēteris Vasksi ("Vaikuse vili" koos kooriga) ja Georgs Pelécise muusikat.

Pariisi näitus Baltimaade sümbolismist ("Wild Souls") on üleval 10. aprillist kuni 15. juulini. Esmakordselt sünnib siin Eesti, Läti ja Leedu muusikute ja kunstnike tihe vastastikune koostöö, mis eksponeerib mitmetahuliselt kolme Balti riigi kultuuri.

Näituse muusikaprogrammis "Musica Baltica" osaleb Pariisis ka Eesti noortesegakoor Vox Populi kahe lühema muuseumikontserdiga 26. mai keskpäeval. Dirigendiks Janne Fridolin, kavas Pärt Uusbergi "Õhtu ilu", neli Veljo Tormise oopust Miina Härma "Tuljak" jm. Aga Muza Rubackytė klaveriõhtul 29. mail on kavas ka Heino Elleri "Pilved".

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: