Keelesäuts. Mis raha meil käibel on?
Oma pere või sõprade keskel oleme keelekasutuses vabamad ja keegi ka ei tule tavaliselt kirjakeelt nõudma. Kui me aga avalikult esineme kõnes või kirjas, siis seks tarbeks on ka kirjakeelt vaja.
Kunagi omavahel ikka räägiti FIMidest ja EEKudest ja DEMidest. Rahu nende hingele. Aga omavahelisse vestlusse nad pididki jääma. Nüüd on meil kasutusel euro, kuid paraku on selle keeleline väärvorm tunginud ka avalikku keelepruuki. Seda on keeletundlikumad ka sageli ette heitnud.
Niisiis ei ole õige rääkida euridest, kui jutt käib eurodest. Teenus ei maksa 50 euri, vaid 50 eurot, elektriarve järgi tuleb ka maksta eurodes mitte eurides. Muidugi on eurol nagu igal vääringul ka oma kolmetäheline tähis kolm suurtähte EUR, aga see on euro rahvusvaheline lühend ja kasutatakse tekstides, kus käsitletakse riikidevahelist kaubandust, pangandust, valuutateemasid , kasutatakse ka valuutakursitabelites.
Eestikeelses tekstis peab olema sõna euro või euro tähis. Meil on käibel raha, mille nimi on euro, mitte eur.
Kuulake varasemaid säutse siit.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio