Keelesäuts. Mis raha meil käibel on? ({{commentsTotal}})

Oma pere või sõprade keskel oleme keelekasutuses vabamad ja keegi ka ei tule tavaliselt kirjakeelt nõudma. Kui me aga avalikult esineme kõnes või kirjas,  siis seks tarbeks  on ka kirjakeelt vaja.  

Kunagi omavahel  ikka räägiti FIMidest ja EEKudest ja DEMidest. Rahu nende hingele. Aga omavahelisse vestlusse nad pididki jääma. Nüüd on meil kasutusel euro, kuid paraku on selle keeleline väärvorm  tunginud ka avalikku keelepruuki. Seda on keeletundlikumad ka sageli ette heitnud.

Niisiis ei ole õige rääkida euridest, kui jutt käib eurodest. Teenus ei maksa 50 euri, vaid 50 eurot, elektriarve järgi tuleb ka maksta eurodes mitte eurides. Muidugi on eurol nagu igal vääringul ka oma kolmetäheline tähis kolm suurtähte EUR, aga see on euro rahvusvaheline lühend  ja kasutatakse tekstides, kus käsitletakse riikidevahelist kaubandust, pangandust, valuutateemasid , kasutatakse ka valuutakursitabelites.

Eestikeelses tekstis peab olema sõna euro või euro tähis. Meil on käibel raha, mille nimi on euro, mitte eur.

Kuulake varasemaid säutse siit.                 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: