Suvelugemine. Sel suvel tuleb lugeda ulmekaid! ({{commentsTotal}})

Triinu Meres
Triinu Meres "Kirjandusministeeriumis" Autor/allikas: ERR

Alates 29. juunist on reedeti "Vikerhommiku" eetris rubriik "Suvelugemine", kus Peeter Helme annab lugemissoovitusi suviste olemiste kõrvale.

Eesti ulmekirjandus on viimastel aastatel arenenud edasi hüppeliselt. Ulmet tehakse rohkem, tehakse paremini ja – julgen öelda – tehakse nõnda, et see võiks kutsuda lugema ka ulmekaugeid inimesi.

Ise olen juba aastaid nautinud raamatusarja nimega "Saladuslik tsaar". Kõlab jaburalt ja peabki kõlama. Tegu on 2012. aastal ilmuma hakanud raamatusarjaga, mis jõudis tänavu viienda osani. Tähelepanuväärne on see mitmeski mõttes.

Esiteks selles mõttes, et see pole ei romaani- ega jutusari. Vaid natuke mõlemat. Mõni teos sarjas on romaan, mõni jutukogu. Teine sarja omapära seisneb selles, et aastate jooksul on vahetunud selle kirjutajad. Samaks on jäänud ettevõtmise vedaja, Maniakkide Tänava kirjanikunime all tegutsev autor ning samaks on jäänud ka idee. Kolmandaks on kindlasti oluline mainida ära see, kuivõrd vabas võtmes ja – nagu enne öeldud – jaburad need teosed on. Selles mõttes ideaalne suvelugemine.

Käsi püsti, kellele ei meeldi mõte eestlastest kui kosmoserahvast? See teema ja paljud muudki võetakse ette stressivabalt, vahel isegi veidi tobedalt, aga – mis peamine – kogu aeg naljakalt.

Lugema võib tegelikult hakata suvalisest köitest, sest kuigi "Saladusliku tsaari" teosed on omavahel seotud, on neid aastate jooksul kirjutanud terve parv autoreid nagu J. J. Metsavana, Mairi Laurik või Jaagup Mahkra. Igaüks omas võtmes ja oma teemasid sisse tuues, kuid kõigi autorite lugude tegevustik hargneb ühes ja samas maailmas, kus süvakosmosest tulnud salapärane asteroid on hävitanud elu Maal nagu meie seda tunneme, toonud planeedile võõrad eluvormid ning üks väheseid rahvaid, kes selles uues maailmas kuidagi toime tuleb, oleme muidugi meie, eestlased. Ülev, kas pole?

Kes otsib siiski midagi psühholoogilisemat, siis soovitan Triinu Merese loomingut. See autor on juba mitu aastat Eesti ulmeskeenes tegutsenud, kirjutanud jutte, avaldanud ka ühe täiesti mitteulmelise luulekogu pealkirjaga "Lagunemine" ning möödunud aastal jagas tema käsikiri Eva Koffi romaaniga "Sinine mägi" Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teist ja kolmandat kohta. Eva Koffi raamat on ka hea – kes ikka ulmest üldse ei hooli, lugegu seda raamatut. "Sinine mägi" räägib erinevate Eesti naiste elust ja saatusest 20. sajandi erinevatel perioodidel.

Kuid tulles tagasi Merese juurde, siis tema "Lihtsad valikud" räägib samuti ühest naisest. Ühest naispolitseinikust, kes on sunnitud vahistama oma kunagise kallima, kellest on saanud terrorist. Niisiis algab raamat justkui lõpust. Mis on julge samm.

Tegevus toimub kuskil kaugel planeedil kauges tulevikus ning see lisab raamatu psühholoogilisele põhikoele vürtsi – meie silme ees avaneb võõras ja kummaline maailm harjumatute käitumisreeglite ja tavadega. Triinu Meres oskab seda veenvalt edasi anda. Suur osa raamatu tegevusest keerleb politseitöö, uurimise, jälitamise ja intriigide ümber, kuid mis tõesti loeb, on naispeategelase hingeelu. Nõnda võttes pole tõesti vahet, kas raamat on ulmekas või mitte...

Ja nagu sellest ei piisaks, siis Merese sulest ilmus tänavu juba uus romaan. Tema debüütromaanist ulmelisemgi. "Kuningate tagasitulek" liigitub tänapäeval nõnda populaarsesse postapokalüptikasse – juba esimesel leheküljel näeme lohutut talvist maastikku, aegamisi annab autor teada, et elatakse tsivilisatsiooni varemetel, kus on küll tekkinud mingi uus kultuur, kuid seda iseloomustab närusus, vaesus, puhas olelusvõitlus.

Siingi on oluline roll tegelaste tunnetel. Jälle on raamatu keskmes üks naine – sõdur, kes on lootusetult armunud enda naisülemusse. Kui mängu astuvad nõndanimetatud kuningad – hiiglasekasvu inimesekujulised lihasööjad elukad – muundub küsimus nende olendite ja inimeste vahekorrast, sarnasustest ja erinevustest peagi peategelase hingeelu küsimuseks. Ja see sunnib lugejatki endalt küsima, kui palju me oleme loomad, kui palju midagi muud...

Kellele see tundub liiga ängistav ja suvekauge, siis täpselt nagu nädala eest, lõpetan tänagi Indrek Harglaga. Nimelt ilmus tema sulest jutukogu "Kolmevaimukivi", mis sisaldab hulga eriilmelisi novelle ja jutustusi. Seal on kõike alates ulme maiguga krimikirjandusest kuni Eesti rahvajuttudel põhineva õuduseni, mis annavad öölambivalgel lugedes ka kerge hirmuvõdina. Midagi tõesti igale maitsele. Ka sellise lugeja maitsele, kes end ulmelugejaks ei pea.

Toimetaja: Daniel Tamm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: