Klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka kaheksast 1970.-1980. aastate monumentaalteostest koosneval näitusel keskendutakse geomeetrilistele, avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad tugevale seosele ümbritseva arhitektuuriga. 

Kunstnike esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), mis koosnes ligi 8000 peenikesest klaastorust. Omaette grupi moodustavad näitusel tööd, kus uuritakse monumentaalkunsti piire lihtsa mooduli kombineerimisel ja kasutamisel koos värvi ja uuendusliku tehnoloogiaga.

1979. aastal valmis Narva-Jõesuu puhkekodu Mereranna ujulasse kitsastest betoontahukatest ja toonitud keraamilistest plaatidest pannoo. See vähetuntud teos on erandlik oma ranges geomeetrilises lähenemises ja materjalikasutuses. 1980. aastal järgnes sellele Olümpia Purjespordikeskuse hotelliossa loodud valatud klaasplokkidest tagant valgustatud sein. 1986. aastal valmis Tartu Ülikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti, mis paljundas ja arendas edasi hoone arhitektuuri rütmi.

Rohkem kui metafoor mõnele ette antud teemale tõuseb nendes töödes esile autorite kindlakäeline suhe kompositsiooni ja värvi, teoste konstruktivistlik keel, millele loob tausta XX sajandi keskpaigas domineerinud käsitlus universaalsetest plastilistest väärtustest. 

Näituse kuraatorid on Villu Plink ja Silja Saarepuu ning see tagasivaade on omamoodi jätk Tallinna Kunstihoone galerii näitusele "Väikesed monumentalistid".