Jukka Mallinen: Tartust on kujunemas noore venekeelse luule rahvusvaheline maa ({{commentsTotal}})

Jukka Mallinen koos president Toomas Hendrik Ilvesega
Jukka Mallinen koos president Toomas Hendrik Ilvesega

Soome päritolu tõlkija, kirjanik, esseist ja Soome PENi endine juht Jukka Mallinen on seda meelt, et Tartust on kujunenud rahvusvaheline, eelkõige väljaspool Venemaad elavate luuletajate keskus, kuhu tulevad inimesed Israelist USAni.

6. kuni 8. septembrini toimub Tartus Žukovski-nimeline luulefestival, mille korraldajaks on Ljudmila Kazarjan. Festivalist võtab osa ka Jukka Mallinen. Kohal on luuletajaid 10 riigist.

Sel aastal on festivalil "Emigrantskaja Lira" juubelile pühendatud osa, mis käsitleb just vene luulet välismaal. Teine vene luule festival kannab nime "Baltikumi ring" ja toimus kevadel.

"Venemaa sulgub ja seisab hetkel paigal. Paljud vene kirjanikud on läinud mujale elama. Ljudmila Ulitskaja elab Berliinis, samuti Vladimir Sorokin, Mihail Shishkin Šveitsis. Ma pean ütlema, et Tartus olen ma kohtunud väga huvitava kaasaegse vene luulega. Kui ma lähen läände, sinna, kus on suured festivalid ja tähed, säravad hotellid ja müügikõned, sellega ma Tartus kokku ei puutu. Siin on kõik ehe," sõnas Mallinen.

Mallinen armastab Tartut, kinnitades , et seda teevad ka vene luuletajad, kes siia kokku sõidavad, sest see on parim linn maailmas kohatata teist inimest. "Tartu on intellektuaalne linn, siin on kohvikud ja kohad, kus mõtestatakse elu. Tartu on korras ja suurepäraselt korraldatud hostelitesüsteem teeb luuletajale elamise odavaks." 

Alles hiljuti ilmus Jukka Mallinen tõlkes Soomes müügile Andrei Ivanovi romaan "Peotäis põrmu". Jukka Mallinen teab, et vene kirjastaja Valeria Ahmetova peab Andrei Ivanovi hetkel ka parimaks prosaistiks Venemaal. Mallinen ennustab Ivanovi teosele ka Soomes menu. 

"See romaan pole hea mitte ainult esteetiliselt ja romaanikunsti seisukohast, vaid soomlased võivad samastuda ka selle ühiskondliku stressiga, mida teos kirjeldab," kinnitas kirjanik, lisades, et Ivanov on sündinud diasporaasse Eestis, kuigi on saanud Eesti kodakondsuse. "See on suur ja rebiv vastuolu, olla justkui ilma kodumaata ja vaadata kõike eemalt, kuid Ivanov on sellest vastuolust ka palju rääkinud, see olukord paneb alati andekate loovate inimeste mõtted liikuma." 

Mallinen on tõlkinud Igor Kotjuhi ja P.I. Filimonov loomingut, korraldanud nende esinemisi Soomes ja intervjueerinud neid kirjandusfestivalidel. President Toomas Hendrik Ilves on premeerinud teda Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga Soome-Eesti suhete edendamise eest. Mallinen omakorda peab Ilvest tähelepanuväärseks lääne mõtlejaks. "Kirjanikud Nabokov, Tolstoi, Dostojevski, Brodsky, Havel, Kafka on aidanud tal vaadata sügavalt inimloomusse, et mõista, kui olukord väljakannatamatuks kujuneb. Me liigume temaga sarnastel intellektuaalsetel radadel."

Mallinen näeb, et praegu on Venemaal kirjanduse olukord sarnane revolutsiooniaegse situatsiooniga, kus paljud kirjanikud põgenesid riigist. "Ka eestikeelne kirjandus sai okupatsiooniga löögi, selle parim osa läks maa alla ja diasporaase või õpiti ridade vahelt kirjutama. Nüüd on Venemaal jälle tsensuur ja monoliitne ühtsuse nõue, Tartus mõistetakse seda," selgitas ta.

"Taoline festival poleks Soomes võimalik, sest seal ei teadvustata olukorda nii nagu eestlased seda mõistavad, kinnitas Mallinen ja leidis, et näiteks Venemaalt pärit luuletaja Jelena Georgievskaja, kes kirjutab vene feministlikku luulet, saab Tartus parima publiku vastukaja.

Tartusse Žukovski-nimelisele festivalile saabus sel aastal Bolshaja Kniga laureaat Leonid Juzefovitsh Peterburist, Pavel Bannikov Kasahstanist, Asja Engele Iisraelist, Aleksander Galper USA'st ja paljud teised. Jukka Mallinen valmistub intervjueerima Andrei Ivanovi sügisel toimuvatel kirjandusfestivalidel Soomes.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: