"Põrgu Jaani" režissöör: huvi Põhjasõja-järgse perioodi vastu tekkis juba filmikoolis ({{commentsTotal}})

Foto: Gabriela Liivamägi

4. oktoobril esilinastus režissöör Kaur Koka debüütmängufilm "Põrgu Jaan", mis toob vaatajate ette loo Põhjasõja järgsel süngel ajal aset leidnud müsteeriumist.

Huvi Põhjasõja järgse perioodi vastu tekkis režissöör Kaur Kokal juba aastaid tagasi filmikoolis, kui anti ülesanne teha ajastutruu lühifilm, vahendas "Aktuaalne kaamera". 100-protsendilist ajaloolist tõde ei tasu aga Põrgu Jaanist otsida, režissööri sõnul on tegemist ajatu looga pidepunkti kaotanud inimestest.

"Mind ei huvitanud ei haigused ega häving materiaalses mõttes, vaid just see, mis hakkab inimeste peades toimuma," sõnas Kokk ja nentis, et see oli tema jaoks kõige huvitavam. "Nägin seal paralleele meie praeguse ajaga."

Film algab, kui rannalt leitakse soliidses ülikonnas mälu kaotanud mees ning tema lähedusest arstitarvete kohver. Sõjast räsitud maal levivad haigused ja viletsus ning vajadus arsti järele on suur. Nii mõeldaksegi mees arstiks. "Kui mina praegusel hetkel olen väidetavalt näitleja, räägin siin sellest karakterist, siis tegelikult on nii, et ma ise võin arvata, et ma olen, aga teie ütlete, kas ma tegelikult olen," sõnas peaosatäitja Meelis Rämmel ja kinnitas, et filmis on samamoodi. "Teised inimesed ütlevad mulle, kes ma olen."

Filmi atmosfääri loob kõrgelt hinnatud operaatori Mart Tanieli kaameratöö. Film on üles võetud sombusel, raagus ja postapokalüptilisel maastikul. "Nõva kandis leitud tühermaa või pisut apokalüptiline maastik tundus meile kõigile väga sobiv, huvitav, poeetiline ja loomulikult ääretult filmitav," mainis Taniel ja nentis, et tema jaoks see toetas filmis nähtava, traagelniitidest lahti kistud maailma kujundit. "Päris palju sai vaeva nähtud sellega, et kui tähele panna, siis filmis ei ole praktiliselt ühtegi rohelist rohuliblet."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: