2000. aastal asutatud autasu sai endine diplomaat Toomkiriku vappepitaafide taastamisele kaasaaitamise eest. Wistinghauseni teene oli see, et taastamist rahastas Saksamaa valitsus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vapid tulid Wistinghausenil jutuks Jüri Kuuskemaaga päev enne augustiputši Moskvas.

"Kunstiajaloolane Kuuskemaa ütles, et need vapid on halvas seisukorras. Tuleks midagi ette võtta, et need päris ära ei laguneks. Võtsime ideest kinni, siis saabus iseseisvus ja asusime koos eestlastega tööle," meenutas Wistinghausen.

107 vappi, enamus neist puust, taastati Saksa valitsuse raha eest Nürnbergi spetsialistide näpunäiteid järgides. Töö algas 1992. aastal ja lõpetati 2006.

Henning von Wistinghausen oli esimene Saksa suursaadik Eesti taasiseseisvumise järel, ta on kirjutanud oma tööst ning Balti ajaloost raamatuid.

Pühapäeval nimetas ta Balti rüütelkonna tegevust osaks Euroopa kristluse pärandist siin piirkonnas. Wistinghausen loodab, et Euroopa säilitab oma kristliku pale ka edaspidi sisserändest hoolimata.

"Keegi ei saa vastu väita, et kristlus, kristlik kultuur on Euroopa kultuuri aluspõhi 2000 aastat," ütles ta.

Henning von Wistinghausen külastab Eestit paar-kolm korda aastas, veedab siin suvepuhkust. Tal on Tallinnas maja.