Galerii ja video: ÕS 100 – jätkuvalt paberil, aga mitte enam nahas ({{commentsTotal}})

{{1542377400000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Teisipäeval tähistas Eesti Keele Instituut õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelit konverentsiga, kus esitles uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018" ja 1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaannet. Kolme tunni jooksul võtsid teiste seas sõna Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender, ÕS 2018 toimetaja Maire Raadik ja ÕS 1918 veebisõnastiku toimetaja Tiina Paet.

Ülekande tootis Kultuurikanal, kellel esines ajutiselt tehnilisi probleeme ülekande heliga.

ÕS 2018 toimetaja Maire Raadik sõnas oma kõnes, et oleks hea, kui guugeldamise kui oskuse kõrval leviks ka teadmine, et on olemas ÕS ehk raamat, mis tagab keelekasutuse ühtsuse ja selguse.

Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender märkis aga oma ettekandes ÕS 2018 kohta, et paljud on küsinud, miks on 21. sajandil raamat trükitud paberile ja ei ole kasutatud nüüdisaegseid võimalusi.

"Üks asi on, see et tänaseni leidub paberraamatute lugejaid ja paberraamatul on kindlasti tänapäeval olemas oma koht. Paberraamat on kindlasti silmale sõbralikum kui võbelev arvutiekraan. Iseküsimus on ka see, kas nutiversioonid on loodussäästlikumad kui paber või puit, mis on mõistlikul majandamisel ennast uuendav väärtus," sõnas Tender.

Tender lisas, et mitte ühtegi uue ÕSi väljaannet ei ole rüütatud nahkköitesse. "Seega oleme vähemalt hulga lehmi ja teisi pudulojuseid säästnud."

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi oma kõnes välja mõned 2600 uuest sõnast, mida uuest ÕSist leida võib – globaalküla, jalgadega hääletama, liiklusraev, palgavaene, rööprähklema, tõejärgne, töövarjutaja.

EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll rääkis oma ettekandes tänapäeva keelekorraldaja võimalustest ja võimatustest, kus märkis muu hulgas, et keelekorralduse eesmärgi – rikka keelekasutuse taotlemine – hõlmab ka keele kaitsmist võõrmõjude eest.

***

Eestis on ilmunud üle kümne sõnaraamatu, mille pealkirjas on sõna "õigekeelsus" või ÕSi lühend: 1918, 1925–1937, 1933, 1938 (koolisõnaraamat), 1948–1951 (jäi pooleli), 1953, 1960, 1976, 1999, 2004 (õpilase ÕS), 2006, 2013. Äsja ilmunud "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018" on kolmeteistkümnes ÕS – uuendatud väljaanne, mis hoiab sõnaraamatu kasutajaid kursis eesti sõnavara muutumisega ja normingumuudatustega. Paberväljaandega rööpselt ilmub sõnaraamatu veebiversioon, kus on ühtses otsingubaasis kättesaadavad ka kohanimed ja lühendid. 2019. aastal tuleb veebisõnaraamatu kõrvale veebikäsiraamat "Eesti õigekeelsuskäsiraamat".

"Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaanne esitab kogu 1918. aasta ÕS-i märksõnastiku ja võrdleb seda 2018. aasta ÕS-i sõnavaraga. Kasutaja võib uurida, kuidas eesti sõnavara on saja aastaga muutunud, kui palju omaaegset keeleainest on tänini säilinud ning kuidas on muutunud käänamine-pööramine ja sõnade tähendused.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: