Tõnu Karjatse PÖFFi-komm. Ida-Ukraina temaatika PÖFFil ({{commentsTotal}})

Sergei Loznitsa
Sergei Loznitsa "Donbass" Autor/allikas: Kaader filmist

PÖFFi kavas on alati olnud oma koht päevakajalistel teravatel teemadel tehtud linatöödele. Olukord Ukrainas, Kertši väinas, on teravnenud üle öö ja Ida-Ukraina temaatika on PÖFFil esindatud lausa kolme filmiga - need on Denis Šabajevi "Mira", Sergei Loznitsa "Donbass" ja Jaroslav Lodõgini "Metsikud väljad". Šabajevi film kuulub "Põhjusega mässajad" võistluskavva ja Lodõgini film debüütfilmide võistluskavva.

Kui Lodõgin on Ida-Ukraina problemaatika andnud edasi spagetivesternite laadis, siis Loznitsa ja Šabajev lähtuvad dokumentalistikast. Samas on nende filmid üpris vastandlikud – Loznitsa "Donbassi" võib nimetada anti-propagandaks, sest ta näitab kujukalt, kuidas okupeeritud Ida-Ukrainas kujundatakse Ukraina seaduslike võimude vastast meelsust ning süvendatakse lõhet Moskva-meelsete ja Ukraina riiki pooldavate elanike vahel. Loznitsa "Donbass" moodustub mitmest üksteisega lõdvalt seotud filmjutustusest, näidates , kuidas lavastatakse teisele poolele süüks kirjutatud sõjakuritegusid ja tekitatakse kannatusi tavaelanikkonnale, et tagada nende vastuseisu Ukraina seaduslikele võimudele.

Kremli-meelsed jõud tegutsevad metoodiliselt ja halastamatult – võim on püssimeestel ja omavolil, kui sa pole poolt ega nõus loovutama uutele (revolutsioonilistele) võimudele näiteks oma autot, oled sa vaenlane ja sind võidakse kasvõi avalikult lintšida. Loznitsa on oma kujutusviisis räige, isegi groteskne ja maalib pildi olukorrast Donbassis kujundlikult üpris paksudes värvides. "Donbass" meenutab sellega Loznitsa läbilöögifilmi "Minu õnn", mis portreteeris äärmiselt mustades värvides elu Venemaa kolgastes. Loznitsa ei irvita nende õnnetute üle, kes end teostavad läbi vägivalla ja teiste rõhumise, tema filmid on kantud sügavast murest selle rahva ja selle riigi tuleviku pärast.

Samas on Loznitsa "Donbass" oma vaatenurgas siiski ühepoolne – olukord Ida-Ukrainas antakse edasi läbi värvikate stseenide, need vapustavad ja ehmatavad, seal puudub igasugune inimlikkus. Humaansuse, halastuse ja mõistmise puudumine justkui välistaks inimliku mõistmise katse ning tulemuseks on rusutud, üheplaanilised nukud, kes jagunevad võimukandjateks ja kannatajateks. Lootust Loznitsa ei anna.

Oma esimese filmiga "Mira" PÖFFil "Põhjusega mässajate" võistluskavas üles astuv Denis Šabajev toob Donbassi probleemistiku vaatajate ette läbi tavainimese prisma. Filmi peaosas on slovakk Miroslav, kes tuleb Donbassi Suurbritanniast, kus ta on töötanud juhutöödel. Tema Donbassi saabumise põhjus oleks esmapilgul justkui romantiline - olles tutvunud internetis ühe kauni Ukraina naisega, läheb Mira naisele raha viima, mida too väidetavalt hädasti vajab. Kohale jõudes selgub, et Mirat seovad Ukrainaga ka muud sidemed. Šabajevi filmis mängib minategelane ka peaosa ja on olnud kaastegev stsenaariumi juures. Seetõttu on eriti huvitav teada saada filmi saamislugu - täna õhtul kell 21:15 toimuval seansil Tallinnas on võimalus seda ka režissöörilt endalt teada saada.

Šabajevi dokumentalistlik "Mira" on tundlik filmiportree näiliselt karmi, kuid sisemiselt südamliku ja sooja inimese kaudu ühest väga levinud meelelaadist, mis seab esiplaanile mineviku ja näeb ainukest inimestevahelist sidet relvavendluses. Ühendav konflikt on Mira jaoks kõige alus, demokraatlik Euroopa tähendab talle ja temasugustele vaid seniste õiguste ja vabaduste kaotamist. Aga Mira tegelaskuju pole üheplaaniline, ta on võimeline mõtlema ja muutuma, näitab Sabajev. Sestap annab "Mira" lootust, et kõik ei pruugi olla veel kadunud.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: