Tartu kunsti aastanäitusel näeb ka 50 aastat tagasi loodud töid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu kunsti aastanäitus keskendub teostele, mida kunstnikud ise peavad oma tavapärasest loomingust erinevaks. Tänavu on 132 kunstniku loomingust koosneval aastanäitusel ka näiteks 50 aastat tagasi loodud töid.

Tänavuse aastanäituse eesmärk oli Tartu kunstnike loomingus esile tuua teistmoodi teoseid, näiteks maalikunstnike loodud skulptuure ja skulptorite tehtud graafikat. Osaliselt see kuraator kunstnik Margus Meinarti sõnul ka õnnestus.

"Eks ta vist Tartus nii on, et tunned ära. Korduvad asjad, kui nii võiks öelda, mis ei tähenda, et nad ei võiks head asjad olla. Mõte oli selles, et publiku rõõmustamiseks, Ja teistpidi ka kunstniku enda jaoks, et kunstnik näiteks saaks välja tulla mõne asjaga, mis ei ole muudesse kontekstidesse sobinud, oma isiknäituse plaanis või nii," ütles Meinart "Aktuaalsele kaamerale".

Meinarti sõnul on Tartu endiselt maalikeskne. Installatsioone ja näiteks fotosid laekus aastalõpunäitusele aga üllatavalt vähe.

"Mis mind üllatas oli see, et sellist installatiivset asja oli ootamatult vähe, et võib-olla nooremad installatsioonitegijad või väga kindla kontseptsiooniga välja tulijad, aastalõpunäituse formaat võib-olla neile ei sobi," lisas Meinart.

Näituse avamisel anti traditsiooniliselt üle ka tänavune Ado Vabbe kunstipreemia, mille pälvis tänavu skulptor Eike Eplik. Preemia tõi Eplikule tema aktiivsus kunstnikuna ja tema selgelt eristuv muinasjutuline ja üllatuslik stiil.

"Üldiselt eriti, kui sa tegeled ka skulptuuri ja just installatsiooniga, siis neid töid ei ole ka lihtne müüa, selles suhtes ei ole ka kuidagi väga kasumlik tegevus ja kui sa oled ise tükk aega töötanud, teinud ja siis tuleb selline tunnustus, siis on see tõesti väga hea motivatsioon edasi tegutseda ka," ütles Eplik.

Tartu kunsti aastanäitus jääb Tartu kunstimajas avatuks 16. jaanuarini.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: