"Neid emotsioone ei ole võimalik edastada, sest esimene kord, kui ma sattusin sinna lavale, oli mul suu ammuli ja ma seisin seal 15 minutit. Lavamehed ehitavad lava ja ma lihtsalt seisan ning ma ei saa aru, et ma olen reaalselt siin. See on tõesti nii suur ja nii võimas teater," märkis Weinrank "Terevisioonis".

"Lava oli ehitatud natukene väiksemaks, kuid see oli ikkagi väga suur. Kui sa jooksed ühest kulissist teise, siis sul on ikka väga palju ruumi ja sa ikka jooksed ja jooksed. Sammud pidid olema pikemad ja muidugi pidid sa palju rohkem andma nii emotsionaalselt kui ka liigutused pidid olema palju suuremad ja see võtab suurel laval tantsides palju rohkem energiat," lisas Weinrank.

Weinrank kinnitas, et Moskva publik jäi rahule ja aplodeeris neile. "Aga kui ma seisin laval ja publik plaksutas, siis publik on nii kaugel, et sa tegelikult laval seistes ei saagi aru, kas publikule meeldis või mitte. Ma pärast sain tagasisidet, et publik tegelikult seisis ja karjus braavot. Aga kuulda oli palju halvemini kui meie koduteatris, kuna publik on meil palju lähemal."

Mäe ütles, et nad panid umbes neli aastat tagasi paika tuuri, mille pühendasid Eesti Vabariigi sünnipäevale. "Alustasime Peterburi Maria teatrist, vahepeale jäi Tampere, Helsingi, Riia, Vilnius, ja eile pandi täpp Moskvas. Nii me planeerisime, nii me ka tegime."

Moskva Suure Teatri ja Estonia teatri saali kõrguste vahe kahe-, lava suuruste vahe ka viiekordne, tõi Mäe välja mastaapide erinevused kahe teatri vahel. "Aga tänapäeval on võimalik tehnoloogiaga lavakarpi lihtsalt vähendada. Ütleme, et publik väga aru ei saagi. Nii et see on selline optiline petmine."

Mäe kinnitas, et Moskva publik on väga teadlik publik. "Nad on seal kõiki, kõike ja kõige paremat näinud. Kui sa teed seda hingest ja ausalt, siis tulevadki püsti seistes ovatsioonid. Ma arvan, et Moskva publik oli aus."

Mäe tõdes, et repertuaari valik oli väga keeruline. "Muidugi tahaks kõike paremat sinna viia, aga lavatehnik vedas meid natukene alt. Me ei teadnud, et Moskva Suure Teatri laval ei ole pöördlava. Me oleks tahtnud ühte teist tükki viia ja siis me pidime vaatama, et kuidas see laval ikkagi mõjub. Asetasime 3D-s kogu selle lavapildi sinna ja vaatasime, kui väike ta ikkagi tundub."

Mäe usub siiski, et valikusse said üsna mõistlikud tükid, sest kõik 10 000 piletit olid lõpuks ka välja müüdud. "Mõtlesime eesti balletile, Toomas Eduri ja Tauno Aintsi "Modiglianile", ja siis tahtsime sinna viia Wagneri "Tannhäuserit", mis on meil kõige massiivsem ja ka ärapremeeritud tükk, aga seda paraku ei saanud pöördlava tõttu viia, mistõttu viisime "Tosca". Ma arvan, et see oli väga õige otsus. Seda suure teatri kavas ei ole ja rahvas oli püsti ja aplodeeris." Ta lisas, et pühapäeva õhtul toimunud gala oli triumfi tipp.

Mäe rääkis, et Mosva suures teatris on maju neli ja seal töötab 3500 inimest. "Naljakas on ka see, et nad kõik käivad ringi, aga ma arvan, et nad teineteist ei tunne. Nad täpselt ei tea, kas see oli nüüd estoonlane või oma teatri töötaja. Neid on ikka meeletult palju." Ta tõdes, et majades on väga lihtne kogu aeg ära kaduda. "Kaks on teatrilava, siis on veel adminkorpus ja polikliinik. Nad on kõik omavahel ühendatud. Vahepeal ei saa aru, kas sa oled parajasti polikliinikus, väikses majas või suures majas."

Weinrank märkis, et kui ta esimest korda Moskva Suurde Teatrisse astus, siis ta oli kindel, et eksib 100 protsenti seal ära. Ta tunnistas, et järgmisena tahaks ta jõuda Metropolitani lavale.

"Küllap me kuhugi läheme. Me käime tegelikult paar korda aastas väljas. Samal ajal statsionaar peab töötama. Nii et sel hetkel, kui me ära olime, siis logistika oli üsna tihe. Rongid sõitsid edasi-tagasi, lennukitega ei julgenud minna – lumi ja kõik muu. Ka Tallinnas käisid etendused, nii et me mängisime mõlemal pool."

Mäe märkis, et saalis istudes mõtles ta sellele, kuidas 1956. aastal, kui Estonia tuli esimest korda nn kultuuridekaadile – iga vabariik käis Moskvas ja tutvustas ennast – siis sellel hetkel oli seal saalis ka Arne Mikk. "Ehk tema ongi selle ajaratta üks ots. Tema oli esimest korda seal 1956. aastal, kui Estonia oli seal, ja nüüd oli ta jälle koos meiega. Küllap me läheme veel, kui on midagi näidata. Peab olema midagi näidata. Ega ma ei ütle, et Moskva publik on midagi erilist võrreldes Eesti publikuga. Ka meie publik on väga teadlik. Nii et me ei pea mängima mitte ainult Moskvas hästi, vaid ka Eestis hästi," tõdes Mäe.