Risto Joost: uus muusika on meie südametunnistus ja sõrmejälg ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli dirigent Risto Joost, kellele antakse 22. jaanuaril üle Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku preemia.

Risto Joost rääkis, et klassikaline muusika on ka uue muusika sünni juures oluline alustala. "Klassika on ju see, mis meid koolitab ja on aegade algusest koolitanud, uus muusika tuleb ju ka kusagilt," sõnas ta ja nentis, et seetõttu on hea teada, mis on varem toimunud. "Beethoveni vastu mul on suur kirg, juba sel ja järgmisel hooajal on suur Beethoveni aasta ja on palju tähistamist tulemas, samas uus muusika on meie südametunnistus, ilma kaasaegse sõrmejäljeta ei oleks võimalik muusika areng," kinnitas Risto Joost ja rõhutas, et publik tunneb hästi Beethoveni 5. sümfooniat, aga selle kõrvale me saame pakkuda Tõnu Kõrvitsa teost nimega "Lahkumine Caprilt". "Ma olen seda praktikat näiteks Tallinna Kammerorkestri ja ka teiste orkestritega regulaarselt praktiseerinud, et panna juurde mingi väike pärl, mis tõstaks Eesti muusikast esile selle nüansi, mida inimesed ei tea. andes võimaluse ka sellel muusikal varasalvest publikuni jõuda."

Dirigendina köidab teda ennast nii lüüriline kui energeetiline muusika: "Minu tähelepanu köitmiseks ei ole palju vaja teha, ma süttin erinevatest kombinatsioonidest. Mulle meeldib väga esitada kontrastset muusikat, aga ma pean ennast pigem lüürikuks või energeetika otsijaks ja seetõttu mind selline muusika ka inspireerib. Tõnu Kõrvitsa muusika on pigem selline lüüriline ja teiselt poolt näiteks Beethoven on selline energeetiline pool, mis seda tasakaalustab," kinnitas Joost. 

20. sajandil on muusikas tehtud kõikvõimalikke pöördeid ja eksperimenteeritud erinevate stiilidega, Joosti sõnul on see loomulik osa muusika arenguetappidest. "Siin on hea tuua näiteid läbi Eesti muusika, meie rahvuslik ikoon Arvo Pärt, kelle muusikat ma ise väga armastan ja miljonid inimesed maailmas armastavad, oli ju enne tintinnabuli stiili juurde jõudmist ja enda praeguse muusikalise keele avastamist ka piisavalt mässumeelne. Heliloojate Liidus eksperimenteerisid nad klassikaliste instrumentidega nii, et vanem koolkond tõusis tagajalgadele," selgitas ta ja rõhutas, et see on ehe näide, et me ei oleks praegu siin, kui ei oleks olnud seda neoklassitsistlikku mässumeelset perioodi. "Ma arvan, et ilma selleta ei oleks see uuslihtsus või renesanssilik harmoonia ja klaarus võimalik. Muusika käib alati ringidena ja võib-olla tuleb uus laine, hakatakse taas pöörduma eksperimentaalsemate vormide poole."

Ta peab oluliseks, et muusika oleks võimalikult laia publiku jaoks kättesaadav kunstivorm. "Ma kutsuksin üles kõiki meie muusikakorraldajaid, muusika ei saa olla elitaarne kunst, see peab olema kõigile kättesaadav. Seal peab olema võimalus minna ka õhtukleidis ja frakiga, aga peab olema võimalus minna ka siis, kui sul ei ole frakki," ütles ta.

Dirigent, kes kuulab ka Ott Leplandi ja Inest

Rääkides sellest, millist muusikat ta kuulajana kõige südamelähedasemaks peab, ei suutnud ta esile tuua ühte kindlat žanri. "Seda on väga palju, ma julgeks väita, et igas žanris, ma pean silmas ka levimuusikat. On teoseid, mis mulle väga korda lähevad, näiteks kui ma kunagi vaatasin "Laula mu laulu", kuidas Ott Lepland interpreteeris Jaagup Kreemi ühte suurepärast teksti ja tegi sellest oma loo – minu arvates oli see fantastiline. Samas saates tegi ka Ines kordumatu etteaste. Samuti ma kuulan vabal ajal täiesti meelerahuks jazzmuusikat, kus mul ei olegi konkreetset lemmikartisti. Klassikalises muusikas on heliloojaid, kelle juurde ma pöördun pidevalt tagasi, need heliloojad on sellised, kes muudavad sind inimesena paremaks ja positiivsemaks, nagu näiteks Mozart või Händel. Mozart teeb seda oma meisterlikkuse, rütmilise energeetilisusega ja mängulustiga, mida ta paneb kujunditesse ja mida on võimalik alati teistmoodi tõlgendada," kirjeldas ta muusikat, mis talle mõju avaldab.

Risto Joost Autor: Kairit Leibold/ERR

Olles oma karjääri jooksul astunud üles mitmetes mainekates kontsertmajades, juhtides maailma nimekaimaid orkestreid, ei ole ta pannud karjääri pere ees esikohale. Ta avaldas, et on ka eraelus ühe suure lävepaku ees: "Ma olen õnnelik, kuna olen kalli abikaasaga registreerinud abielu, aprilli alguses on järelkasvu oodata ja esimest korda võin öelda, et tunnen, kuidas olen hakanud elama," sõnas ta ja kinnitas, et muusikaga süvitsi tegelemine on nišitegevus ja vajab väga palju pühendumist. "Ma olen jõudnud sinnamaale, kus ettevalmistus on olemas ja julgen muusikale läheneda suurema usaldusega, selle usalduse arvelt tekib ka aeg, armastus ilu ja elu vastu ja seeläbi kõrgem elukvaliteet, mis viib veelgi kõrgemate unistusteni. Sõnum on selles, et inimesed, kellega seda kõike koos teha ja jagada, on elus kõige olulisemad," kinnitas Joost.

Toimetaja: Marit Valk, Kaspar Viilup

Allikas: "Plekktrumm"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: