Kirjanduspreemia võitja Andrus Kivirähk: mälestused ja mineviku tundmine muudavad maailma kolmemõõtmelisemaks

14. märtsil anti välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus lastekirjanduse kategoorias võitis Andrus Kivirähk teosega "Tilda ja tolmuingel", mis sündis natuke teistmoodi kui tema varasemad raamatud – kunstniku loodud hallist tegelasest, kes viis ta mõtted tolmule, milleks varem või hiljem maailmas kõik saab. See koondabki tema meelest kõike olnut ja viis ta raamatu keskse teemani – mälu.

Kivirähk rääkis, et "Tilda ja tolmuingel" on selles mõttes natuke teistmoodi raamat, et ta sündis niimoodi, et peategelane ehk tolmuingel oli mingil kujul juba enne olemas.

"Kunstnik Irina Shabarova, kunstnikunimega Takinada oli seda elukat juba mõnda aega joonistanud ja ka meisterdanud selliseid väikseid nukukesi, aga tal ei olnud õrna aimugi, kes see elukas täpselt on. Ta oli lihtsalt selline põneva väljanägemise, suurte silmade ja väikeste tiivakestega loom. Irina pöördus minu poole mõttega, et äkki mina mõtleksin välja sellele tegelasele eluloo ja seiklused, et me saaksime koos teha raamatu, kus see elukake oleks peategelane."

Talle see mõte väga meeldis. ´"Mulle meeldis see elukas. Mulle meeldisid väga need pildid ja need kohe kuidagi inspireerisid mind. Pakkumisi midagi koos teha on palju ja ma 90 protsenti ütlen neist alati ära. Aga sedapuhku ma kohe teadsin, et sellest loomast ma tahaks kirjutada küll. Ta oli selline müstiline ja salapärane loom, et ühelt poolt armas ja nunnu, aga teistpidi oli temas niisugune tumedam pool täiesti olemas."

"Ta oli selline hall ja natuke hirmuäratav ka. Need suured silmad ja kõik see andis talle müstilise välimuse ja sellest hallist värvist sündis mõte, et ta võiks olla tekkinud tolmust. Tolm omakorda on väga põnev mateeria. Kui öeldakse, et kõik maailmas varem või hiljem saab tolmuks, siis tolm mingis mõttes koondabki endas kõike olnut ja mäletab kõike," selgitas Kivirähk.

Sealt tuligi Kivirähki mõte, et selle raamatu põhiteema on mälu. "Seal raamatus on palju tegelasi, kes mingil põhjusel mingeid episoode või sündmusi oma elust ei mäleta. Kui tolmuingel neile neid meelde tuletab, siis pärast seda on neil palju lihtsam ja mõnusam elada. Nii et mälu on jah kuidagi hästi tähtis asi minu meelest.

"Mälu ja mälestused ning see, et sa tunned oma minevikku ja oma suguvõsa minevikku, oma rahva minevikku, kõike seda – see muudab maailma kuidagi kolmemõõtmelisemaks ja palju põnevamaks. Muidu on ta lame nagu arvutimäng, mis lihtsalt sünnib ühel hetkel ja järgmisel sa kustutad ta ära ja ongi kõik. Aga tolmus säilib kõik ja sellest me kunagi lahti ei saa. Seda teavad kõik, kes on üritanud kunagi koristada."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: