Kaspar Viilup: Apple sörgib laisalt sabas
Tehnoloogiahiid Apple avaldas 25. märtsil toimunud meediaüritusel mitmeid uusi teenuseid, mis märgib suurimat suunamuutust Apple'i tegevuses pärast Steve Jobsi lahkumist. Kosmeetiliste muudatuste asemel on tegemist tõesti uute platvormidega, aga on selles midagi uut? Tegelikult mitte.
iTunesi muusikapood oli omal ajal uuenduslik ja pakkus klassikalise "ostan CD ja pistan mängijasse" mudeli kõrvale värskendust, töötades eriti hästi koos aastaid MP3-mängijate turgu valitsenud iPodidega. Tänaseks on kõik kolinud üle voogedastusplatvormidele ja iTunes tundub pigem kui surnuaed, kuhu satuvad veel vaid üksikud asjaarmastajad vanast harjumusest. Seda kinnitas ka näiteks Vaiko Eplik, kes pani oma uue plaadi "Uus karjäär uues linnas" esialgu digitaalselt vaid iTunesi, aga sealt osteti seda mõne nädala vaid paar eksemplari ning lõpuks jõudis album siiski ka Spotify'sse.
Üha kallinevate ja laias laastus ikka samasuguste telefonide kõrvale peaksid uued teenused Apple'i staatust justkui parandama, aga mitmed neist tunduvad juba enne kasutajateni jõudmist põhjendamatud. Võtame näiteks ajakirjadele keskenduva platvormi News+, mis peaks 10 dollari eest koondama 300 erinevat ajakirja, kus lisatasu eest saab ajakirju veel juurde tellida. Eestiski pakub näiteks Rahvusraamatukogu teenust Pressreader, kus on tasuta olemas 800 ajalehte ja ajakirja 80 riigist 40 keeles. Samuti võimaldab Tallinna Keskraamatukogu ligipääsu keskkonnale RBdigital, kust saab laenata ja lugeda e-ajakirju inglise, vene ja hiina keeles. Ilmselt on sarnaseid võimalusi ka mujal maailmas, seega langeb antud teenus lihtsalt kategooriasse "lollidelt tulebki raha ära võtta". Kui palju on üldse neid, kes praegu veel ajakirju lugeda tahaksid? Kas selleks on vaja luua uus teenus?
Sama hüsteerilise rähklemisena mõjub Apple'i krediitkaart Apple Card, mis ei muuda tegelikult võrreldes Apple Pay'ga eriti midagi - kui varem toetasid nad aktiivselt n-ö kaardivabasid makseid, siis uue teenusega on digitaalsete lahenduste kõrval võimalik endale tellida ka füüsiline kaart. Miks? Millest selline suunamuutus? Ehk on see kinnituseks, et tehnoloogias on kätte jõudnud vaakum ning teatud valdkondades on arenemine keeruline, kuid Apple Card ei näe isegi vaeva novaatorlusega, see on lihtne pööre mitme sammu võrra ajas tagasi. Tõsi, Apple pakub mõneprotsendilisi soodustusi ja laseb sul jälgida, mille peale raha kulutasid, aga selline teenus oleks pidanud sündima juba 15 aastat tagasi, praegu on see lihtsalt, khm, suvaline.
Pisut mõistetavam võiks tunduda Apple Arcade, kuid nad jäid sellega selgelt liiga hiljaks. Videomänguplatvorm, kus Apple hakkab pakkuma väidetavalt 100 uut ja eksklusiivset mängu, kõlab ägedalt, aga seame selle laiemasse konteksti. Möödunud nädalal avaldas Google oma konverentsil Stadia, mis võimaldab mängida absoluutselt kõiki videomänge ükskõik mis platvormil, mis vähegi toetab Google Chrome'i, lisaks toovad nad uuel teenusel välja uue "Doomi" mängu. Playstation arendab aktiivselt enda mängude voogedastuskeskkondi, tuues teenuse Playstation Now üha enamatesse riikidesse ning pakkudes juba paar nädalat võimalust mängida kõiki Playstationi mänge nutiseadmetes. Sarnase teenusega on välja tulnud ka mänguplatvorm Steam, mis lubab samuti voogedastust ükskõik millisesse seadmesse. Apple'i teenus tundub nende kõrval kui hale vari, mille kohta ei avaldatud ka eriti infot, seega võib see olla lihtsalt paaniline ja kokkuklopsitud hädalahendus, et kuidagi konkurentsis püsida.
Avaldatud neljast teenusest ainus, mida tasub huviga oodata, on tegelikult Apple TV+, mis hakkab aktiivselt konkureerima Netflixiga. Selleks aastaks on neil omatoodangule planeeritud kaks miljardit dollarit, mis on paljulubav, kuid põhiliseks küsimuseks saab siin kasutajate aeg. Minul on Netflixi riiulis umbes 20 sarja, mille vaatamiseks pole lihtsalt vaba aega, seega kas sinna kõrvale mahub veel üks teenus, mis pakub sama agaralt uut materjali? Võib-olla mahub ja ehk suudavad nad Netflixi edestada, kuid selleks tuleb näha väga palju vaeva - hetkel toetavad Netflixi kõikvõimalik seadmed alates suvalisest telekast lõpetades nutiseadmetega ning kõik töötab veatult, samuti annavad nad piisavalt tihedalt välja uut materjali, mis sunnib sinna tagasi minema. Kui Apple täidab need kaks tingimust - piiritu kasutajamugavus kõigil seadmetel, mis tundub neid arvestades ülimalt ebatõenäoline, ja iganädalane huvitav originaalsisu -, siis läheb Netflixil keeruliseks.
Nende teenuste leiutamine on Apple'i jaoks ilmselt ainuke lahendus - hetkel on nad veel turuliidrid ning inimesed kihutavad pimesi uute telefonide ning arvutite suunas, vaatamata sellele, et midagi uut peale disainivärskenduste ja mõne millimeetri jagu õhema kesta seal pole. See moment aga, kus tasakaalupunkt muutub ning nende võimekus eimillestki midagi teha lõpeb, pole enam kaugel. Seetõttu peavadki nad katsetama uutes valdkondades ja laiendama oma mõjusfääri, et lähitulevikus saabuv löök poleks nii valus. Kahjuks tundub aga, et kui Tim Cookil ja tema tiimil pole häid ideid seadmete osas, siis ka teenuste mõttes sörgivad nad pigem laisalt sabas ja üritavad uuesti ratast leiutada.
Eks me näe, mis sellest kõigest sünnib, aga kui sarnaste uuendustega oleks tulnud välja ükskõik mis teine tegija, siis poleks see väljaannete esikülgedele jõudnud. Kui on üks asi, mida Apple oskab, siis on see turundus, milles nad püsivad murdmatult esirinnas. Nagu öeldakse - nad oskavad sitast saia teha, ja nii hästi oskavad seda vähesed.