Järvis tunnistas ERR-ile, et ta on praegu šokis. "See on tõesti nii ootamatu." Aarmat meenutades märkis ta, et ta oli väga heatahtlik nii inimese kui ka kolleegina.

"Ta ei öelnud kunagi kellelegi halvasti. Ta ei suhtunud kellessegi halvasti. Ma pean seda küllalt suureks väärtuseks inimese juures. Mitte ainult näitleja, saatejuhi ja laulja, vaid ka inimese juures. Selline inimene ta oli küll. Ta oli väga aktsepteeriv."

Järvise sõnul oli ta ka kohutavalt tark. "Tal oli lihtsalt nii hea mälu, tal jäi kõik meelde ja ta hea meelega ka jagas oma teadmisi. Pikkadel bussisõitudel saime me kõik targemaks, kui Jüri käest sai midagi küsitud, sest ta oli nagu elav entsüklopeedia."

Ta tunnistas, et Aarma lahkumine jätab maha suure tühimiku. "See kuidagi läheb praegu ikka nii lähedalt. Ma olen tõesti šokis." Aarmat juhtus ta juhuslikult nägema alles paar päeva tagasi, ikka jalgrattal.

"Ma sõitsin üleeile autoga proovi ja keerasin ka sealt Veerenni tänavalt ära Uus-Tatarisse ja näen, et Jüri sõidab seal – juuksed lehvimas – rattaga ja korraks mõtlesin, et jumal, et tal pole kiivrit peas ega midagi, küll tema on ikka uljas," kirjeldas Järvis.

"See oli viimane kord, kui ma teda nägin, see oli tõesti kuskil paar päeva tagasi. Ma ei tea, mis asju ta seal Veerenni kandis ajas, aga seal ma teda nägin. Nüüd jääb see viimane pilt Jürist. Selline ta oligi – hästi vormis, ilusad hallid kiharad ja uljalt jalgrattaga. Viimane pilt."

Ta lisas, et mõtles ka siis, et pole Jürit nii ammu näinud. "Ta kuidagi siis näitas end mulle. Mulle jäi pilt sellisest ilusate kiharate, ilusa halli peaga, väga nooruslikust härrast, kes sõitis jalgrattaga nagu noor mees."

Järvis sõnas, et Aarma, kes oli noorem kui tema, oleks võinud veel pikki aastaid elada ja tööd teha. "Ta oli ju suures tööhoos ja potentsiaali oli veel aastateks. Pidi see siis nii lõppema."

"Ma vaatasin ikka neid viimaseid saateid, mis Tallinna TV-s olid. "Praegu ja siin". Mina olen ka seda saatesarja kunagi teinud aastaid tagasi, aga praegu ta Tallinna TV-s jätkas seda ja väga värskelt," märkis Järvis.

"Tõesti, ma istusin ja mõtlesin, et kellega ma saaks seda jagada. See on väga suur šokk. Ega siis ei oskagi kohe midagi öelda. See peab kõigepealt kohale jõudma," tõdes ta.