Linna meenutas, et tundis Jüri Aarmat 1970. aastate keskpaigast, hiljem juba siis, kui Aarma mängis toonase Noorsooteatri juurde asutatud ansamblis Hampelmann.

"Olen käinud tema teatritükke vaatamas. Ja minu erilise imetluse pälvis see, et ta oskas meeletult paljusid pille mängida - klaverit, kitarri, viiulit ja igasuguseid pasunaid," rääkis Ivo Linna. "Ta karisma oli erakordne ning tal jagus lavalist edevust ning ta demonstreeris meelsasti oma oskusi."

Jüri Aarma oli Ivo Linna sõnul igas seltskonnas kesksel kohal, kokkusaamise hing, kelle ümber tähelepanu koondus. "Tal oli väga palju loomulikku šarmi, samas suvalist juttu ta kunagi ei ajanud" tähendas Linna.

Viimastel aastatel osales Linna koos Aarmaga Vikerraadio saates "Mnemoturniir." "Meil olid omad kombed, tulime varem kohale. Kes oli suitsetaja, see suitsetas, kohvitasime. Võluv klubiline õhkkond," rääkis Ivo Linna.

Jüri Aarma teadmised olid väga laialdased, kuid Linna sõnul ei teinud ta nende omandamiseks süstemaatilist tööd, vaid talle jäi kõik loetu ja kuuldu lihtsalt möödaminnes meelde.

"Jürka oli väga lahtise peaga ning suurepärase loogikaga, kui me mingile küsimusele vastust ei leidnud, siis ta ütles, et me mõtleme selle välja," märkis Linna.