Parima ajalooraamatu kirjutas Heino Arumäe
Parim eestikeelne ajalooraamat 2018 kuulutati välja Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones ning auhinna sai Heino Arumäe raamatuga "Eesti ja Soome: sõjast sõjani", mis ilmus kirjastuses Argo.
23. konkursile esitati 17 raamatut 25lt autorilt, kaasautorilt või koostajalt. Nomineeritud trükised kuuluvad eri žanresse, laia temaatikaga muinasajast lähima ajalooni.
Heino Arumäe teos räägib sellest, et Esimese maailmasõja järellainetustes ilmus maailma kaardile rida uusi riike, mis varem olid kuulunud impeeriumide koosseisu. Nende hulgas oli kolm väikest Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu –, aga ka end pigem põhjala maaks lugenud Soome. Kõik need olid sõjas sündinud riigid, maailmasõja ja revolutsioonide tulemusel eraldunud kunagisest võimsast Vene impeeriumist.
Arumäe otsib vastust küsimustele, milliseks kujunesid nende riikide suhted ja millistena asetusid nad üldisse rahvusvahelisse konteksti, mis ühendas ja lahutas kaht hõimuriiki Eestit ja Soomet ning kuidas nad suutsid nois murrangulistes oludes end kehtestada. Mismoodi võideldi välja rahvusvaheline tunnustus 1920. aastate algul, kui neisse noortesse riikidesse suhtuti pahatihti umbusu ja mõistmatusega? Kelles nähti liitlasi ja kelles vastaseid? Ja millisteks kujunesid arengud 1930. aastate lõpul, kui üks neist – Eesti – Hitleri ja Stalini kokkulepete tulemusena iseseisvuse kaotas, ent teine – Soome – suutis riikluse säilitada?
Parima raamatu valis välja viieliikmeline ekspertkomisjon eelmise aasta võitja Jüri Kivimäe juhtimisel. Raamatute hindamisel oli kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestati raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.
Parima eestikeelse ajalooraamatu 2018 tiitlile kandideerisid veel:
· Toomas Karjahärm, Ago Pajur. Konstantin Päts. Poliitiline biograafia, kd. 1-2. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
· Eero Medijainen. Raudse eesriide lõimed. Propaganda, avalik arvamus ja Baltikum 1939-1944. Tallinn: SE&JS, 2018.
· Valter Lang. Läänemeresoome tulemised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018.
· Mariann Raisma, Krista Andreson (koostajad). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Tartu: Tartu Ülikooli Muuseum, 2018, 334 lk.
· Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem. Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Näitus Kumu kunstimuuseumis 16.03.-05.08.2018. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2018.
· Ruth Rajamaa, Katkenud laul: Pirita klooster 1407-1607. Tallinn: Argo, 2018.
· Enn Tarvel, Eesti rahva lugu. Tallinn: Varrak, 2018
· Kersti Taal, Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu. [Tallinn:] Argo 2018.
· Haridusministeeriumi sajand: 1918–2018, koostaja Liivi Uuet. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
· Katre Kaju (koostaja). Rahvusarhiivi toimetised, 2 (33). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
· Meelis Saueauk, Helen Rohtmets-Aasa. Riigikantselei 1918–2018. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
· Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis. [Tallinn]: Äripäev, 2018.
· Ants Hein. Vanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aastasaja viimase veerandini. [Tallinn]: Tänapäev, 2018.
· Mai Levin. Alguses olid... Köler ja Weizenberg. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2018.
· Tiina-Mall Kreem, Triin Siiner. Rahakunst ja Eesti 1918–2018 = The art of money and Estonia. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2018.
· Kaarel Antons, Kalle Voolaid. Eesti spordi lugu. Tartu: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, 2018.
1995. aastast välja antava ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu.
Preemiat annavad välja Rahvusarhiiv, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituut, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinna Linnaarhiiv, Akadeemiline Ajalooselts, Pärnu Muuseum, Tartu Ülikooli muuseumid, SA Eesti Ajaloomuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Tartu Linnamuuseum
Toimetaja: Valner Valme