Narva 2024 korraldab avaliku ideekorje Narva kultuuripealinna programmiks
Seoses Narva kandidatuuri ettevalmistamisega Euroopa kultuuripealinnaks kuulutati välja Narva 2024 kultuuripealinna programmi ideekorje. Ettepanekuid oodatakse kuni 23. juunini.
Programmitiim ootab ideed paikkondlike tavade ja väljenduslaadide tutvustamiseks, julgeteks kunstilisteks sekkumisteks ning Narvale värskete tulevikulahenduste pakkumiseks. Ideede esitamiseks tuleb hiljemalt 23. juuniks täita veebivorm aadressil narva2024.ee/ideekorje.
"Soovime lüüa kaks kärbest ühe hoobiga," ütles Narva 2024 programmitiimi kunstiline juht Ilmar Raag. "Ühest küljest tahame parandada Virumaa elukeskkonda, aga teisest küljest soovime tekitada ka välismaal täiendavat huvi Narva vastu. Lõpuks on oluline seegi, et praeguses staadiumis on tegemist ideevooruga. Me ei eelda, et meile saadetakse ainult lõpuni viimistletud projekte, vaid programmimeeskond on valmis huvitavaid ideid koostöös ka edasi arendama. Kui päris aus olla, siis kultuuripealinnaks saamiseks peame Euroopat üllatama. Seepärast on oodatud ka meeletud projektid, mille ainus piirang on teostatavus."
Narva 2024 programmi kandidatuuri kontseptsioon toetub kolmele nn sambale. "Peidus kultuur" otsib programmitiimi sõnul ideid, et tutvustada Narva ilmekat isetekkelist kultuuri ning väärtustada linna kordumatut eripära. "Piiridel ja piirideta kunst" pakub põnevat mänguruumi julgetele kunstiprojektidele, mis testivad nii kehtivaid valdkondlikke kui ka ka riiklikke ja rahvuslikke piire. "Hüpe tulevikku" otsib ideid Narvale värskete tulevikulahenduste loomiseks.
Ideekorjele on oodatud nii juba toimuvate tegevuste edasiarendused kui ka uued julged tulevikuvisioonid ning eri mastaapi üritused külapeost rahvusvaheliste festivalide ja koostööprojektideni. Kuna Narva kandideerib Euroopa kultuuripealinna tiitlile koos kogu Virumaaga, on oodatud üle kogu regiooni toimuvate algatuste ettepanekud. Ideid võivad esitada nii üksikisikud kui ka ettevõtjad, nii professionaalsed kultuurikorraldajad ja -uurijad, tegevkunstnikud ja valdkondadeülesed eksperdid kui ka asjaarmastajaist kultuuriuuriloojad. Hindamiskriteeriumid on nii kontseptsiooni atraktiivsus ja arusaadavus kui ka idee ja tegevuskava läbimõeldus ning realistlikkus. Parimatel ideedel on võimalus teostuda Narva Euroopa kultuuripealinna programmis aastail 2020–2024 juhul, kui Narva valitakse Euroopa kultuuripealinnaks.
Tähtajaks laekunud ideid hindab kunstinõukogu eesotsas kunstilise juhi Ilmar Raagiga koostöös Narva 2024 programmitiimiga. Kunstinõukogu koosseisu kuuluvad Tallinna kultuuriameti kultuuriosakonna juhataja Lennart Sundja, ERR Narva korrespondent Jüri Nikolajev, helilooja Ülo Krigul, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas, filmikriitik Karlo Funk, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar, Muinsuskaitseameti juht Siim Raie, Narva Energiajooksu peakorraldaja Mati Lilliallik, Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Teet Kuusmik ning Sillamäe muusikakooli direktor ja Eesti Kultuurkapitali Ida-Viru ekspertgrupi juht Vladimir Võssotski.
Neljapäeval, 13. juunil toimuvad üle Virumaa Narva 2024 infotunnid, mille raames annab Narva 2024 tiimi juht Ivan Sergejev koos Ilmar Raagiga ülevaate Narva kultuuripealinna kandidatuuri staatusest ja programmi koostamise põhimõtetest. Infotunnid toimuvad Rakvere Kultuurikeskuses algusega kell 10, Jõhvi Kontserdimajas algusega kell 13 ja Narva kolledžis algusega kell 16.
Euroopa kultuuripealinna konkursi lõpptaotlus, mis sisaldab mahukat ürituste kava tiitliaastaks ja sellele eelnevaks perioodiks, tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta 1. augustiks. Tiitli võitja selgub 2019. aasta sügisel.
Kultuuripealinna algatuse eesmärk on pikem kultuuriline, kogukondi kaasav ja linna elukeskkonda arendav mõju. 2024. aastal hakkab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandma kolm linna. Peale Eesti linna saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo) linn.
Toimetaja: Merit Maarits