Spioonipõneviku "O2" süžee käivitub 1939. aasta augusti lõpupäevil. Kohe on puhkemas Teine maailmasõda ja just nendel kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Peagi selgub, et Eesti luure ridades tegutseb äraandja. Reeturi tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast) ja algab pingeline kassi-hiire mäng.

Filmis löövad kaasa Eesti näitlejad Elmo Nüganen, Rein Oja, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Alo Kõrve ja Mirtel Pohla ja uute tulijatena Doris Tislar ja Johan Kristjan Aimla. Lisaks Eesti näitlejatele mängivad "O2"-s Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised Läti, Leedu ja Soome näitlejad.

Filmi režissöör on Margus Paju ("Supilinna salaselts"), stsenaariumi autorid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju ja Tom Abrams.

Produtsent Esko Rips sõnas, et "O2" tootmise muudab eriliseks see, et film sünnib mitme riigi koostöös. "Filmi võttegrupi panime kokku koostöös Soome ühe juhtiva produktsioonifirmaga Solar Films, Lätist lööb kaasa Film Angelsi meeskond ja Leedust InScript, tootmist juhivad Nafta Films ja Taska Film Eestist. 43 päeva kestvad võtted toimuvad lisaks Tallinnale, Narvale ja Tartule ka Helsingis, Vilniuses ja mitmel pool mujal, samuti on kaasatud nelja riigi näitlejad."

Filmimine kestab 2020. kevadeni ning "O2" jõuab kinoekraanidele 2020. aasta sügisel. Võtteperioodi käigus taastatakse võttepaikade ajalooline ilme, sealhulgas 1930. aastail Tallinnas Kaarli puiesteel asunud tenniseväljakud. Võtete ajal võib tänavatel näha nii ajaloolisi sõidukeid kui ka ajastutruudes kostüümides näitlejaid.

Režissööri Margus Paju sõnul on "O2" ajastutruu spioonipõnevik, mille stsenaariumi autoreid inspireerisid 1939. aastal aset leidnud tõelised sündmused.

"Meie loo jutustamise vaatepunkt väldib teadlikult kõigile tuttavaid ajaloolisi suurkujusid. Selle asemel viime me vaataja luureohvitseride maailma. Kuigi need augusti ja septembri päevad olid ajalooliselt saatuslikud, ei tajunud toona elanud inimesed seda nii. Luurajad olid info mõttes eelispositsioonil, aga ka nemad olid lihtsalt inimesed, kes samavõrdselt riigi saatusega muretsesid ka oma abikaasade ja armukeste, laste ja raamatute pärast."

Peaosatäitja Priit Võigemast mängib luureohvitser Felix Kangurit, kes peab tabama Eesti luure ridades tegutseva reeturi. Rolli tarbeks tuli Võigemastil mõnigi uus oskus omandada.

"Vaja sõita mitme vana autoga, mis ei ole üldse lihtne tänapäeval," kommenteeris Priit Võigemast. "Siis rääkida päris mitmes võõrkeeles, soome, saksa ja vene keeles, siis pidin õppima mängima tennist, millest mul enne ei olnud õrna aimugi. Tennist mängiti 1939. aastal natuke teistmoodi kui tänapäeval ja õnneks mina isiklikult tennist pole mänginud, siis ma ei pidanud midagi ümber õppima, vaid sain nullist hakata. Ja siis see pisikene näitlemise asi ka veel siin juures. Mõned väljakutsed ikkagi on jah."

Omaette väljakutse on teha filmi nii salapärasest ametist kui spioon. "Mõned materjalid sai läbi töötatud, milline see spiooni argipäev on - väga üksildane, peab ütlema," märkis Võigemast.

"Igavene küsimus kogu aeg ta ümber on, et mis on sel pildil valesti, ta ju rahuajal peab töötama selle nimel, et saaks midagi teha. See viib ühe teise teemani, see on reetmise teema," lisas Paju.