Jürgen Rooste luuletus. Tõeline mees

"Et meil on välja kuulutatud igavene meestepäev, valge rassi rõõmutrall ja suitsutare ainuõigsus, siis puhtalt, ise mehena, kirjutasin meestepäeva tähistamiseks luuletuse. Seda luuletust võib lugeda ja laulda iga päev, sest kõik päevad on meestepäevad peale 8. märtsi, kui kommarid ja sotsid viivad naistele õisi, mida femmarid prügikasti heidavad. Aamen," kirjutab Jürgen Rooste sissejuhatuseks oma luuletusele "Tõeline mees".
TÕELINE MEES
ma olen old alati tolle kiusatu-piinatu-alandatu
väiksema ja mahatambituma poolt
võib-olla sellepärast, et ma ise olin kunagi too
ja ma ei saand aru – miks
mis oli mus teistmoodi
kas polnud ma piisavalt ja päriselt normaalne
tavaline
seepärast ei saa ma tänaseni aru, kui
tallutakse nende pääl, kelle pääl niikuinii kõik talluvad
et võtame-valime-vaatame need nõrgemad-aremad välja
teeme nad pihuks-põrmuks ja tunneme seeläbi end
tõeliste meestena
tõelised mehed – ei saand mina noorukesena aru, mis mõttes ma olen
vähem tõeline mees – tundsin ja tunnen end tänini
läbi-lõhki mehena, aga miskid mehikesed ei anna mulle
seda andeks
sest ma ei litsu laiaks noid, keda annab litsuda
ma ei irvita nonde üle, kelle üle on meil – meestel –
ometigi nii kerge irvitada
oot, no ei ma pole poliitkorrektne mees, ka mulle ikka
homonaljad meeldivad – eriti see, kus poiss tuleb koju
ja ütleb, et "isa, ma kaotasin süütuse" ja
isa ütleb, et "kuule – istume ja ajame mehejuttu kaa ja võtame viina"
ja poiss ütleb, et "võib küll viina võtta ja juttu ajada
aga istuda veel hästi ei saa"
noh – ma ise ei tea, mis tunne see on
mind alati on tõmmand unenäolised kaunitarid
kui ma armun, siis ma armun nii, et see oleks
elu lõpuni
harva on juhtund, et on ... elu lõpuni
või noh ... veel pole juhtund ... ma ju veel pole päris surnud
ma tahan, et seekord juhtuks, et olekski nii
kas see teeb mind ka vähem meheks?
Dorisel oli vist see fotode jaotus Sirbis, et
elavad kirjanikud, surnud kirjanikud, poolelusad kirjanikud
ma tahaks ise ikka olla elus ja tuline
ja vahel tahaks olla mees – tõeline mees
aga kui ma vaatan milliseid näruseid
mõõdupuid ja verstaposte meheks olemisele
täna pakutakse
siis ei tahagi nii väga
olla mees
aga mida sa muud ka
tolle bioloogilise häda
ja loomuomase macho-mölaga
ära teed
aint, et ma alati mõtlesin, et mees on see
kes seisab väiksema ja nõrgema eest
nende eest, keda narritakse või lüüakse
nohikute, homode ja veidrade tüdrukute eest
ja nüüd ma ei saa kuidagi aru
miks peaks keegi arvama, et õige mees
on see
kes seisab
ainult meeste eest
suurte, karvaste, tugevate, ilusate
valgete meeste eest
see on ju imelik
et siis: mehed ongi imelikud
ja selles pole midagi imelikku
sest me kõik oleme imelikud
ja Tootsid ja Tõnissonid ja Kiired
ja Arnod ja Visakid-Kuslapid ja väiksed Lestad
laena mulle korra toda kannelt, Kivisildnik
öö on tulemas, öö on kole pikk
ma laulan sulle unelaulu
lase rahulikult oma pää mu põlvele
mees
Toimetaja: Merit Maarits