"2024. aastal saab ühest Eesti linnast taas Euroopa kultuuripealinn. Kui 2011. aastal oli selleks Tallinn, siis nüüd on Tartu kord terve aasta tähelepanu keskmes olla. Euroopa kultuuripealinna tiitel on suurepärane võimalus elavdada linna kultuurielu ning tuua kultuur ja kultuuripärand linnarahvale koju kätte. Samuti annab see võimaluse tutvustada linna ja selle kultuuriväärtusi külalistele Euroopast ja kõikjalt maailmast ning väärtustada kultuuride erinevust meie kontinendil," ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Tartu 2024 kandidatuuriraamatu peatoimetaja Berk Vaheri sõnul on võiduka taotluse tuumaks tugev sündmusteprogramm, mida peeti atraktiivseks nii Euroopa kunstnikele kui avarale publikule. "Meie valitud teemaliinid ja kavandatud projektid seovad kunste, loodushoidu ja inimeseks jäämist nii, et see kõnetab kogu 21. sajandi Euroopat," selgitas Vaher.

Tartu 2024 vastutava projektijuhi Erni Kase sõnul jätkab kandidatuurimeeskond lähikuudel tööd uute ülesannetega. Projektijuht ütles, et värsket Euroopa kultuuripealinna tuleb tutvustada juba  eeloleval sügisel nii Eestis kui välismaal - näiteks toimub juba oktoobris Horvaatias, Rijekas praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade kohtumine, kuhu on oodatud ka Tartu.

Tartu ja Lõuna-Eesti tiitlivõitu tähistatakse sel laupäeval, 31. augustil kell 18 Tartus Aparaaditehases  algava tänupeoga, kus võetakse kokku kandideerimine ning tunnustatakse kaasaaitajaid ja toetajaid. Sündmusel esinevad Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid ning pärimusmuusikat ja elektroonilist muusikat põimiv Oopus. DJdena astuvad üles Tartu 2024 eestvedajad eri valdkondadest: Urmas Klaas, Berk Vaher, Erni Kask, Karin Bachmann, Ahto Külvet, Erki Pruul, Tõnis Arjus, Kaspar Aug, Triin Pikk jt.

"Mõlemad linnad, nii Narva kui ka Tartu tegid ära väga põhjaliku töö. Kuigi võitja on selgunud, andis juba kandideerimisprotsess ise kõigile meie linnadele, kes kaasa lõid, väga hea võimaluse tõsta kultuuri tähtsust ja rolli linna ja laiemalt piirkonna arengus. Sellepärast maksab kõiki häid ideid alati edasi arendada ja need ellu viia," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Tartu ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsuse koostöös valminud kandidatuuriraamat kandis pealkirja "Ellujäämise kunstid".

Narva taotluse raamat kandis pealkirja "Narva is next" ehk Narva on järgmine. See on viide Narva ambitsioonile saada kultuuripealinnaks ja eduloole, mille poole Narva püüdleb.

Kodanikuliikumise MyNarva2024 algataja Valeria Lavrova ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Tartu valimine oli õige otsus, kuna Narva is next. "Me oleme järgmised järjekorras, et lihtsalt kolmas kultuuripealinn Eestis on ikka Narva. Me juba praegu armastame oma linna rohkem kui selle protsessi alguses ja sellepärast see juba andis meile väga palju. Ja kui me praegu jätkame seda tegevust, siis järgmine kord saame võita," ütles Lavrova.

Narva linnavolinik Jüri Raud lisas, et tegemist oli valusa, kuid ausa otsusega. "Arvan, et nende võit on teenitud. Me võinuks rohkem pingutada, aga me püüdsime," lausus ta.

Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses, Euroopa Komisjon omistab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

Ühtekokku kannab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kolm linna. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn.

Taotlusi hindas 12-liikmeline rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa institutsioonid ja asutused nimetasid komisjoni kümme esindajat – kolm Euroopa Parlamendist, kolm nõukogust ja kolm Euroopa Komisjonist ning ühe Regioonide Komiteest. Eesti ekspertidena osalesid komisjoni töös Anu Kivilo ja Mikko Fritze.

 Rahvusvaheline ekspertkomisjon otsustas mullu 23. oktoobril, et Euroopa kultuuripealinna tiitlile jäävad Eestist kandideerima Narva ja Tartu, konkurentsist langes Kuressaare.

Linnade taotluste hindamisel lähtuti kuuest võrdsest kategooriast: pikaajalisele strateegiale panustamisele kaasaaitamine; Euroopa mõõde; kultuuriline ja kunstiline sisu; teostamisvõime; kaasamine ja korraldamine.

Kultuuripealinna 2024 konkurss algas 2017. aasta novembris.

Eestist valitakse kultuuripealinn teist korda, 2011. aastal kandis tiitlit pealinn Tallinn.

Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Hollandis asuv Leeuwarden ja saareriigi Malta pealinn Valletta. 2019. aastal võtavad tiitli üle Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv.