"See oli meie asi. See oli ikkagi autentne. Ta oli oma inimeste tehtud. Ta ei olnud import. Põhja-Eesti sai juba oma võimaluse, ikkagi pidi ka Lõuna-Eesti selle saama," ütles Vaher ERR-ile vastuseks küsimusele, miks ekspertkomisjon kultuuripealinna tiitli Eestist just Tartule otsustas anda.

"Tegelikult tuli ka kõnedest välja, et suunatus Euroopale, olulised maailmateemad, olulised Euroopa teemad. See, et meil oli juba palju koostööpartnereid," lisas ta.

Vaher tunnistas, et see kõik on küll tema tõlgendus kultuuripealinna väljakuulutamisel peetud kõnedest, kuid ilmselt oli Narva suunatus itta žürii silmis kultuuripealinna kriteeriume arvestades miinus. "Natuke võib aimata ka seda, et mõjus see, et Tartu puhul olid ikkagi seda tegemas konkreetselt selle linna ja piirkonna inimesed."

Taotlusi hindas 12-liikmeline rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa institutsioonid ja asutused nimetasid komisjoni kümme esindajat – kolm Euroopa Parlamendist, kolm nõukogust ja kolm Euroopa Komisjonist ning ühe Regioonide Komiteest. Eesti ekspertidena osalesid komisjoni töös Anu Kivilo ja Mikko Fritze.

Linnade taotluste hindamisel lähtuti kuuest võrdsest kategooriast: pikaajalisele strateegiale panustamisele kaasaaitamine; Euroopa mõõde; kultuuriline ja kunstiline sisu; teostamisvõime; kaasamine ja korraldamine.

Kultuuripealinna 2024 konkurss algas 2017. aasta novembris.