Maskides ameeriklaste tagasitulekuplaat oli aasta metalmuusika suursündmus juba alates 2018. aasta sügisest. Toona teatas märkimisväärse mõõnaperioodi läbi elanud Slipknot stuudiosse minekust, et salvestada järg 2014. aastal ilmunud albumile ".5: The Gray Chapter". Ootused olid suured, aga samas tasakaalus ka läbikukkumise hirmuga, sest viimased aastad pidi Slipknot üle elama mitu suurt jama nii töises kui isiklikus plaanis. Lahutus, üledoos, kohtuasi ning koosseisu muutus on vaid mõned vastikumad momendid bändi elus, rääkimata laiast pildist ehk muusikamaastiku muutumisest nii loomingulises kui ärilises mõttes.

Aga nad said hakkama. Nu-metal'i arhitektid on suutnud luua võimsa teose; melanhoolse, eepilise, filmiliku reisi detsibellide, hõimurütmide, puurivate riffide ja röökivate riimide ainulaadsesse maailma. 14 hullu lugu pole küll võrdselt tipptasemel, kuid enamik on bändi kuldaja väärilised ja osa ("Unsainted", Nero Forte", Birth of the Cruel") lausa rabavalt veatud.

Inimlik ja ebardlik ühtaegu, nukker ja raju paralleelselt, on Iowa osariigi kuulsaim kollektiiv taas kõige tulisem nimi raskema rocki tööstuses ja motiveerib ka edaspidi sellist põlvkondadeülest segmenti, kes on õnnelikud siis, kui sajab.