Viimased kolm aastat on Teheranist pärit, Helsingis ja Eesti maakodus elav kunstnik Bita Razavi on renoveerinud üht vana maja Lääne-Virumaal ja korterit Tartus Karlovas. Teda hakkasid huvitama materjalid, mida on Baltimaade kodude remontimisel läbi aastate muutuvas majanduslikus ja poliitilises olukorras kasutatud.

Jätkuna oma varasematele töödele, milles Bita Razavi dokumenteeris Soome ja Iraani leibkondade ühiseid jooni, on ta nüüd ehitanud mälestusliku teadusliku installatsiooni, et tutvustada nähtamatuid ehitusmaterjale, millega koos elavad paljud Balti regiooni inimesed.

Kogutud materjali põhjal lõi kunstnik absurdse versiooni rahvamuuseumist uurimaks selliste muuseumide rolli rahvusliku identiteedi konstrueerimisel ja rahvusliku ühtsuse narratiivi loomisel.

Bita Razavi (s. 1983) on lõpetanud bakalaureuseõppe muusikas Teherani kunstiülikoolis ja saanud magistrikraadi kujutavas kunstis Helsingi kunstiakadeemiast. Razavi loomingu keskseks teemaks on erinevate igapäevaste situatsioonide vaatlemine ja peegeldamine. Teda huvitab erinevate ühiskonnagruppide sisemise dünaamika seos riikide poliitiliste struktuuridega ja ajaloolise mõõtmega riiklike sündmustega. Razavi dokumenteerib objektide ning süsteemide agentsust ja uurib nende nende suhet iseendaga. 

2017. aastal pälvis Razavi Oskar Öflundi fondi auhinna.

Näitus avatakse Tartus aparaaditehases asuvas Kogo galeriis 17. oktoobril.