Lõuna-Koreas sündinud Soeine ühendab visuaalse kunsti, helikunsti ja tantsu performatiivse tegevuse vormis. Nendes kohaspetsiifilistes etendustes seob ta liikumist, esemeid, heli ja ruumi. Improvisatsioon mängib tema töös üliolulist rolli, suunates ta protsessis spontaanse liikumise ja helide juurde.

Tema eesmärk on eemaldada heli tavapärane eraldatus liikumisest, kasutades neid mõlemaid oma etteaste ajal. Liigutused genereeritakse helide kontekstis, mis tekivad orgaaniliselt etenduse ajal. Täpsemini öeldes ei ole ta helikunstnik, vaid pigem etenduskunstnik, kes uurib heli läbi oma liikumise helikunsti kontekstis. See eristabki tema loomingut enamikust helikunstist.

Vaskjala residentuuris viibimise ajal loob ta kohaspetsiifilise improviseeritud etteaste "Eikellegimaa" Selles etteastes tantsib ta, et pühitseda ruumi, mis ei kuulu kellelegi. Tema soov on ette kujutada Eikellegimaad kui kohta, kus leiame tõelise inimkonna, mis asub väljaspool ideoloogiate loodud konflikte. Siin võivad võitlemisest keeldunud ellujäänud üksteise eest hoolitseda, hoolimata sellest, millisele poolele nad kuulusid. See on koht, kus inimesed seisavad oma kõige puhtamas eksistentsis, nagu ellu jääda püüdvad loomad, olemata seejuures kurjamid ega ka mitte inglid.

"Eikellegimaa" tuleb esitlusele Üle Heli festivali raames Rae koolimajas, pühapäeval 20. oktoobril.

Tere, Soeine. Mis tõi sind Eestisse ja millised on muljed senimaani?

Endine Vaskjala resident, Inglise helikunstnik Simon Whetham oli kirjutanud residentuurile väga kena ülevaate ja see ajendas mind kandideerima. Peamiselt olen liikunud residentuuri ümbruses ja tegin ka paar päevareisi Tallinna. Idüllilised maastikud meenutavad mu kodukanti Vancouveris, ainult on veelgi melanhoolsemad. Pilvine taevas, vaikus ja rahu.

Oled õppinud paljusid erinevaid kunstierialasid kujutavast ja interaktiivsest kunstist kuni fotograafia ja performance-kunstini. Mis on sinu tegemiste põhiline fookus?

Ma ajan taga teatud kindlat tüüpi esteetikat ja see ongi minu põhiline joondus, ma pigem ei planeeri oma tööde teostamisel mingit kindlat kommunikatsioonivahendit või liiki. Või kui täpsem olla, siis on see kommunikatsioon improvisatsioon. Täna uurin ja kasutan improviseeritud liikumise esteetikat ning helide tekkimist läbi liikumise. Iga liikumisega kaasneb heli, kuid me võtame seda peaaegu alati liikumisest eraldiseisvana. Me kipume kategoriseerima oma liikumisega seotud kogemusi erinevateks sensoorseteks objektideks, nagu heli, visuaal, liikumine ise jne, kuigi terviklik kogemus on kõikide elementide koosmõju tulemus. Ma tahan publikule pakkuda terviklikku kogemust, mitte eraldi sensoorseid objekte.

Kui suur on performance-kunst Kanadas?

Kanada on väga suur maa, ma saan rääkida ainult enda linnast ehk Vancouverist. Kanada mõistes on Vancouver veidike provintsilik, eraldatud muust riigist ühelt poolt Vaikse ookeaniga ja teisalt mägedega. Siiski on Vancouveri performance-kunst unikaalne, kuigi ma ei ütleks, et mega suur. Pigem on Vancouveri helikunstil pikk ajalugu, alates 60. aastatest, kui Raymond Murray Schafer alustas helimaastike õpetamist Simon Fraseri Ülikoolis. Ma tegin samas koolis oma esimese magistrikraadi.

Kes on sinu eeskujud kunstis ja muusikas?

Mul pole otseseid iidoleid. On mõned lemmikud, nagu Arvo Pärt ja Antony Gormley.

Mida tähendab sinu jaoks kunstnikuks olemine?

Seda on nimetatud ka tõe või tõelise otsinguteks, mis iganes see nn tõde siis kellegi jaoks personaalselt on. Kunstniku elu või teekond on mu jaoks tõe otsimise protsess ja kunstniku tööd on leiud sellelt teekonnalt.

Kogu maailm digitaliseerub aina rohkem. Milline tundub kunsti kui meediumi tulevik selles valguses?

Digitaalne tehnoloogia on vaid tööriist, inimene. Inimese keha ei ole ju tehtud numbritest. Mida rohkem ja sügavamale me digitehnika abstraktsesse maailma kukume, seda rohkem peame hoidma oma vaimu ja keha tasakaalustatuna. Ja ma tõesti ei oska ennustada, milliseid valikuid inimesed päeva lõpuks teevad. Nii elus kui ka kunstis.

Tänud vestluse eest ja jääme ootama Sinu etteastet Hea Uue Heli Festivali Vaskjala kontserdil 20. oktoobril!

*****

MÜSTEERIUM VASKJALAS

Kunagisest aeg-ajalt toimunud väljasõidusündmusest Müsteerium on saanud Üle Heli festivali pühapäevaõhtuse programmi lahutamatu osa. Kui kahel varasemal aastal on sündmus toimunud Kirimäe ja Anija mõisas, siis nüüd on järg endise Rae koolimaja käes, kus hetkel tegutseb Vaskjala kunstiresidentuur.

LIEVEN MARTENS MOANA (be)
Varem ka Dolphins Into The Future nime all tegutsenud helilooja ja vaatleja, kes liigub erinevaid analoog- ja digitaalsalvestuse tehnikaid kasutades eksperimentaalmuusika, helikunsti- ja helikollaaži ning nüüdiskompositsiooni aladel.

VERA DVALE (no)
Norrast pärit salapärane helireisija teeb omaloomingulise DJ-set'i, mis koosneb enamasti seniavaldamata lugudest.

GATESLEEPER (ee) "Inertia" Põhja-Eesti esitlus
"Inertia" on Martin Rästa värskeima muusikaprojekti Gatesleeperi debüütalbum, mis sulandab empiirilise maailmatunnetuse modulaarsüntesaatorite abil abstraktseteks helimaastikeks

TAAVI SUISALU "Etüüdid mustas"
Taavi Suisalu satelliidihelidega seotud näituseprojekt, millest Müsteeriumil tuleb esitusele live-versioon

SOEINE BAC (ca)
Korea päritolu Vaskjalas residentuuris viibiv Kanada kunstnik, kes seob kaasaegset tantsu kohaspetsiifiliste helikeskkondadega

FLIGHT CRASH INVESTIGATION
Kristjan Raidna, Sten Saaritsa ja Egle Ehtjeni uus audiovisuaalne projekt

* Buss väljub kell 17.00 Rahvusraamatukogu eest, tagasi umbes kell 23.00.

Heliüleste tasandite muusikafestival ÜLE HELI 2019 keskendub žanrimääratluste asemel muusika tähenduslikkusele ja seostele erinevate kunstivaldkondadega. Alates 2015. aastast toimuva festivali eesmärk on sel aastal teha kokkuvõte seni vaatluse all olnud erinevatest heli ja ruumiga seonduvatest teemadest.