Oleme harjunud fundamentaalsetest muutustest mõtlema kui millestki sündmuslikust. Kui muutus on kataklüsmiliselt suur, peaks see olema ilmnema mingi märgatava, murrangulise sündmuse läbi, millega hakkamasaamiseks tuleb mobiliseeruda, ehitada midagi Noa laeva taolist, alustada päästeoperatsiooni.

Kliimamuutustega kohanemise debatt näitab, aga ka mõned muud arengud meie avalikkuses näitavad, et sellisel narratiivselt aredal kataklüsmiliste muutuste tajumise mudelil on pisikene ja väga armas sõsar, kelle hääl jääb avaliku valju arutelu sees varju, kelle kuulamiseks tekib parem võimalus siis, kui ollakse omaette, õdusalt, pahaaimatult, nii nagu olin läinud laupäeva hommikul kohvilõhnase köögilaua taga, ees Eesti suurima päevalehe kultuurilisa.

Tundsin õrna müksu hetkel, kui olin lugemisjärjega jõudnud riigikogu spiikri uudisteose arvustuseni. Esmalt pidasin seda müksu enda sisemiseks segaduse märgiks – kas ma ehk vana lehte pole avanud? Henn Põlluaasa raamatut juba arvustati Postimehes ja spiiker jõudis sellele Aro Velmeti arvustusele ka üsna hoogsalt vastata. Ei. Kõik on õige. Henn Põlluaasa raamatust kirjutab Eesti suurima päevalehe kultuurilisa, kust olen harjunud lugema nii kohalike kui välismaa tippintellektuaalide raamatute arvustusi, kolmandat korda.

Mind on alati paelunud paralleeluniversumite teooria. Selle teooria kohaselt on universumis lõpmatu arv Eesti Vabariike lõppematu arvu Henn Põlluaasadega, keda nii mõneski neist peetakse ajaloo suurimaks mõtlejaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Lõpmatute paralleeluniversumite teooria kohaselt eksisteerib kaljukindlalt ka selline, milles elav Henn Põlluaas määrab mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma mõtteloo suuna järgmiseks tuhandeks aastaks. Vähemalt Aristotelese või Newtoni kaaluga tegelasest räägime seal.  

On üsna loomulik, et sellise tähtsusega teos väärib selle universumi Eesti suurimas päevalehes pikka artiklite sarja, millele lisanduvad konverentsid, rahvusülikoolis avatakse Henn Põlluaasa nimeline sotsiaaldemokraatia uurimise instituut, teos tõlgitakse kõikidesse maailma keeltesse, peale Hiina, kelle suurtootja telefoni Henn Põlluaas keeldub kasutamast absoluutselt kõikides neist lõpmatutest Eesti Vabariikidest, mille Riigikogu esimees ta on (on asju, mida ei murra ka matemaatiline loogika, tugeva tahte korral on võimalik muuta ka hulgateooria aluseid, moodustada nt hulki, mis koosnevad ainult enamustest ja mitte vähemustest, hulki, mille osade summa on väiksem liidetavate arvust jne).

Sel laupäeva hommikul tajusin, et mind on müksatud ja et see maagiline müksatus võib pärineda paralleeluniversumist. "Kui paralleeluniversumite teooria kehtib," mõtlesin (ja kallasin tassi uue sortsu kuuma, kaneeli ja kurkumiga maitsestatud kohvi), "siis pole muretsemiseks mingit põhjust. Mõnes teises universumis tundub see mulle kõik vägagi kohane."