Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre sõnas, et oleks kuritegelik, kui sellise akustikaga saalis ei korraldataks lisaks näitustele ka kontserte ja teatrietendusi. "See annab hoonele õhtuse elu ja kutsub siia ka teisi inimesi, kes ei ole veel nii suured kunstisõbrad, küll aga tulles kontserdile või etendusele näevad nad meie näituste plakateid."

"Näiteks kui oli Eesti eesistumise aeg ning siin olid kõrged külalised, kes pidid pikalt ootama Angela Merkelit, siis Taani peaminister koos saadikuga igavlesid saalides ja mõtlesid, et siin võiks küll näituse teha," selgitas ta ja tõi välja, et pärast seda jõudiski Taani kunsti kuldaeg nende muuseumisse.

"Selle lossi vaimsust ja atmosfääri on raske proosas öelda, aga kahjuks ma pole luuletaja," kinnitas Murre ja tõdes, et selles muuseumis töötamine on privileeg. "Aga iga privileegiga kaasneb ka vastutus, see on see, mis hoiab selja sirgena ja vaimu teravana, see on möödunud sajandite kultuuripärand, mis paneb sellele vastama."

Murre tõi ka välja, et kõige rohkem külastajaid on Kadrioru kunstimuuseumisse toonud Aivazovski näitus "Ideaali otsingul", mis sündis tööprotsessist. "See näitus ei olnud tehtud selleks, et lüüa rekordeid ja parandada muuseumi rekordeid."