Värskes Tunas: repressioonide mõju soomepoistele ({{commentsTotal}})

Soomepoisid, lahingu rekonstruktsioon
Soomepoisid, lahingu rekonstruktsioon Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Käesoleva aasta kolmandas ajalookultuuriajakirjas Tuna saab lugeda näiteks analüüsi repressioonide mõjust soomepoistele. Avaldame artikli kokkuvõtte.

Lauri Leppik ja Allan Puur. "Sõjajärgse elukäigu ja repressioonide mõju: soomepoiste elulemuse analüüs 1945-2016"

Käesoleva artikli sihiks oli soomepoiste näite varal selgitada, milline oli Nõukogude režiimi üldine ning režiimi poolt toime pandud repressioonide spetsiifiline mõju rahvastiku elulemusele. Soome sõjaväes teeninud Eesti vabatahtlike andmestik on neile küsimustele vastuste otsimiseks mitmel põhjusel hästi sobiv. Tegemist on statistiliseks analüüsiks piisava inimkogumiga, mille liikmete kohta on olemas usaldusväärne longituudne teave. Andmestik hõlmab rohkem kui seitsme kümnendi pikkust ajavahemikku, mis lubas jälgida enamiku soomepoiste elukäike kuni elu lõpuni. Saatus viis soomepoisse Teise maailmasõja lõpul mõlemale poole raudset eesriiet. Režiimi ja repressioonide mõju uurimisel sai seda naturaalsele eksperimendile sarnast olukorda kasutada võrdlusrühmade moodustamiseks.

Analüüsi peamised tulemused võib lühidalt kokku võtta järgnevas. Esiteks, rühmadevahelised erinevused sõja üle elanud soomepoiste keskmises elueas on märkimisväärselt suured, ulatudes 11 aastani. Võrdlusrühmadest kujunes kõige pikemaks Läände siirdunute elutee, kõige lühemaks aga Nõukogude repressioonide ohvriks langenute elu. Eestisse jäänud, kuid repressioonidest pääsenute elutee pikkus jääb kahe mainitud rühma vahele. Teiseks, sõjajärgsete repressioonide otsese mõju (selle tõttu kaotas aastatel 1945–1953 elu umbes 7% Eestisse jäänud soomepoistest) kõrval näitas töö repressioonide järelmõju olemasolu. Selle tõenduseks on repressioonide ohvriks langenute suurenenenud suremistõenäosus mitme aastakümne vältel, võrreldes repressioonidest pääsenutega. Kolmandaks näitasid tulemused Nõukogude režiimi üldist negatiivset mõju elulemusele, mis puudutas Eestisse jäänud soomepoisse tervikuna. Erinevalt repressioonidest näib režiimi üldise mõju tunnusjooneks olevat kumulatiivsus: elulemusmäära lahknevus ei ilmnenud kohe sõja järel, vaid alles hilisemas vanuses, alates 60. eluaastatest. Selline muster peegeldab pika aja kestel kuhjunud riskitegurite toimet.

Käsitluse tulemused võivad huvi pakkuda nii Eesti lähiajaloo kui ka rahvastiku-uuringute seisukohalt. Lähiajaloo uurimise kontekstis täiendavad kogu sõjajärgset perioodi hõlmaval longituudandmestikul põhinevad tulemused senist repressioonide käsitlust, mis on valdavalt keskendunud inimkaotusi dokumenteerivate nimekirjade koostamisele. Rahvastiku-uuringute kontekstis aitavad saadud tulemused kaasa Eestis 1960. aastatest 1990. aastateni kestnud suremusseisaku mõistmisele, mille üheks peamiseks kandjaks olid kesk- ja vanemaealised mehed. Käsitluse tulemused lubavad ühe osa nõukogude ajale iseloomulikust täisealiste meeste liigsuremusest seostada varem kogetud repressioonidega. Võrdlusest Läänes elanud soomepoistega nähtub, et repressioonide järelmõju võis suremusseisakut süvendada 1980. aastate algupooleni, sajandi lõpukümnenditel muutus valdavaks režiimi üldine mõju ja sellega seotud riskitegurite kuhjumise toime.

Soomepoiste käsitluse oluliseks piiranguks on keskendumine ühele, suhteliselt selektiivsele rahvastikurühmale (ainult mehed, valdavalt üsna kitsas aastakäikude vahemik). Selle tõttu ei saa tulemusi otseselt üle kanda Eesti kogurahvastikule. Suurema üldistuseni jõudmine eeldaks käsitluse laiendamist teistele, soomepoistest arvuliselt märksa suurematele repressioonidest ja okupatsioonidest mõjutatud rahvastikurühmadele. Laiema uurimuse eeltingimusteks on ühelt poolt repressioone puudutava terviknimekirja kokkuseadmine ning teisalt represseeritute nimekirja isikupõhine ühendamine kogu rahvastikku hõlmava alusnimekirjaga. Neist kahest eeldusest on seni raskemini lahendatavaks probleemiks olnud sõjaeelsesse aega tagasi ulatuva kõikse rahvastikuloendi koostamine. Siiski on sõjaeelsete perekirjade digiteerimine Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuses ning Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna peatselt lõpulejõudev töö perekonnaseisuarhiivi 1926. aastani ulatuva kollektsiooni digiteerimisel ja rahvastikuregistri infosüsteemi lülitamisel kirjeldatud laiema ülesande lahenduse varasemast lähemale toonud.

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: