Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940 ({{commentsTotal}})

Žüriiliige Mart Kalm
Žüriiliige Mart Kalm Autor/allikas: ERR

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Oma loengus keskendus Mart Kalm Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektuurile, sellele, kuidas noor riik ennast ruumiliselt manifesteeris ning arhitektuuri abil ühiskonna arengusse panustas. Märgilisi hooneid valmis 1920.–30. aastatel mitmeid – Riigikoguhoonest Toompeal (valmis 1922), Tallinna Kunstihoone (1934) ja Vabariigi Presidendi kantseleini Kadriorus (1938), rääkimata moodsatest koolihoonetest nii linnades kui ka maa-asulates. Kuidas kajastusid arhitektuurielu rahvusvahelised tendentsid – eelkõige modernistliku arhitektuuri levik – siinses ehituskunstis? Millist mõju avaldas poliitiline võim tollasele arhitektuurile? Mis muudab selle perioodi hooned kütkestavaks ja väärtuslikuks?

Mart Kalm (sündinud 1961) on arhitektuuriajaloolane, -kriitik ja õppejõud. 1979–84 õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, 1991. aastal kaitses kandidaadiväitekirja arhitekt Alar Kotlist Moskvas Üleliidulises Arhitektuuri ja Linnaehituse Ajaloo ja Teooria Teadusliku Uurimise Instituudis, 1998. aastal omandas aga Eesti sõdadevahelise perioodi arhitektuurikultuuri teemalise tööga doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Arhitektuuriajaloolasena on Mart Kalm peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda. Tema peateos on mahukas “Eesti 20. sajandi arhitektuur” (2001). Samuti on ta kirjutanud monograafia arhitekt Alar Kotlist (1994); koos näitusega valmis raamat arhitekt Olev Siinmaast (2011). 2010 ilmus tema koostatud “Eesti kunsti ajaloo” V köide (1900–1940).

Eesti Kunstiakadeemias töötab Mart Kalm 1992. aastast, olles professor alates 2000. aastast. Aastatel 1994–2007 ehitas ta üles Kunstiteaduse instituudi, 2007–12 oli Kunstikultuuri teaduskonna dekaan ja seejärel teadusprorektor. 2015. jaanuarist alates on ta Eesti Kunstiakadeemia rektor. Esimese kunstiteadlasena valiti Mart Kalm 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks, 2014 ka Akadeemia asepresidendiks. 2002. aastal omistas Vabariigi President talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

ELAV RUUM on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus Arhitektuurimuuseumi püsinäitusele „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“, mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

ELAV RUUM. Mart Kalm
4. oktoobril 2017 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Sissepääs tasuta

Saab jälgida ka kultuur.err.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Toimetaja: Valner Valme



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: