Viktor Tsoi filmipäevad
7. kuni 10. novembrini kinos Artis

Tristan Priimägi selgitas, et Eestis tuleb näitamisele 1988. aasta märgiline kultusfilm "Nõel". "Viktor Tsoi oli küll proovinud sellest rollist eemale hoida, aga režissöör Rašid Nugmanov oli öelnud, et nagu sinu suur iidol Bruce Lee, tema ka ei mänginud, vaid oli tema ise," sõnas ta ja lisas, et pärast seda sai Tsoi krambist üle. "See on selline film, mis oleks pidanud kindlasti olema ära keelatud, aga 1988. aasta oli juba selline aeg, kui see lasti läbi."

Kirill Serebrjannikovi "Suvi", mis samuti filmipäevade raames näitamisele tuleb, on filmikriitik sõnul Viktor Tsoi karjääri kujunemise lugu. "See on Serebrjannikovi armastusavaldus kogu tolleaegsele Leningradi rockiskeenele, mis ei apelleeri tõele, vaid on režissööri enda fantaasimaailm."

"Ma arvan, et muusikalisi filme saab pea alati puhta lehena vaadata, sest muusika kõneleb enda eest ja miks mitte oma maailma avardada ka uutele kogemustele selles vallas," tõdes ta ja rõhutas, et ta ei paneks kätte ette ka neile, kes pole Tsoi loominguga kursis. "Oluline on ka see, et Rašid Nugmanov juhatab enamik filmid sisse."

"Lõbustuspark" ("Swoon")
Režissöör: Måns Mårlind, Björn Stein

"Ta on Rootsi film, aga äärmiselt hollywoodilikult tehtud," sõnas Priimägi ja tõdes, et tundub isegi uskumatu, et Rootsis oli kellelgi eelarvet, et sellist filmi teha. "See on "Romeost ja Juliast" tõukuv lugu, kaks rivaalitsevat lõbustusparki, üks on vanakooli Rootsi establishment ja teine rohkem mustlasstiilis partisanlik ettevõtmine," ütles ta, lisades, et nende kahe tsirkusepere võsukesed armuvad ja rivaalitsemine lööb nende suhte uude konteksti.

"Huvitav on see, kuidas paljudes stseenides on tunded ära visualiseeritud," selgitas ta ja tõi välja, et kellel on nunnudusealarm väga tundliku peale sätitud, siis nendel läheb see kindlasti häiresse. "Oma naiivses ja lihtsas võtmes on ta täiesti vaadatav film," kinnitas filmikriitik.

"Terminaator: sünge saatus"
Režissöör: Tim Miller

"Võib-olla meievanuses, kes kasvasid 1980. aastatel videofilmide peal üles, ma saan rääkida ainult sellest põlvkonnast, kellel on selline kogemus," mainis ta ja tõi välja, et järjest on tunne, kuidas vanu muinasjutte ära rüüstatakse. ""Terminaatoriga" on jõutud sinna, et kui ajas liiga palju edasi-tagasi heebeldatakse, siis tekib küsimusi lõpuks liiga palju."

Priimägi nentis, et kuigi "Terminaatori" frantsiisi on olnud väga raske tappa, siis nüüd tundub, et ehk on see silm lõpuks kustumas. "Enam me neid rohkem juurde ei vaja, aitäh!"