Teatridramaturgi ülesanne on leida huvitavaid materjale. Dramaturg-lavastaja Liis Aedmaa tunnistas, et esimest korda sõna otseses mõttes ta leidis materjali, mida lavastada.

"Tegelikult on see majaraamatust, mida Ugala teater pidas 30. aastatel ühe hooaja. Vahepeal oli ta ilmselt Ugala arhiivis. Aga kui mina siia tööle tulin, siis teda enam arhiivis ei olnud, ja kui Ugala maja läks remonti ja me hakkasime välja kolima, siis ilmus ta välja Ugala heliosakonnast ja jõudis minuni," rääkis ta saates "OP".

Raamatus on joonistused, saržid, luuletused ja vihjed, millise muusika saatel kirja pandud materjali tuleb ette lugeda. Aedmaa sõnul ei ole nad laval kõike kirjapandut järginud.

"Me ikkagi valisime sealt mingi osa tekste. Osadest said laulud. Osadest said ideed, mida nendega laval peale hakata. Raamatust on pärit kõik tegelased, kes laval üles astuvad ehk tollane Ugala trupp. Meil on laval ajaloolised isikud," jätkas Aedmaa.

"Küll aga ei ole nad laval kindlasti sellised nagu nad olid päriselt, vaid pigem sellised nagu nad raamatu lehekülgedelt meile paistsid ja mis mulje meile neist tekkis pilaluuletuste ja muu kaudu," lisas ta.

Aedmaa tõdes, et irooniat ja sarkasmi on raamatus väga palju nii iseendi kui ka üksteise suhtes. "Eks nad tol ajal olid rohkem pead-jalad koos. Väljasõidud kestsid kaks nädalat ja neil oli siis ka aega üksteisega väga lähedalt tuttavaks saada ja üksteise kallal nalja teha."

Lavastuse pealkiri on "Kui me nüüd ei sure, ei sure me mitte kunagi". "See on tegelikult tsitaat sellest raamatust. Selle lause ütles Ugala lavastaja Kaarel Söödor 1937. aasta jaanuari lõpus Järva-Jaani jaamas, kui trupp oli olnud kaks nädalat väljasõidul, oli väga karm talv ja nende magamisvagunis, kus nad kõik need kaks nädalat ööbinud olid, näitas kraadiklaas –2 kraadi. Aga nad ei surnud ja ei surnud ka Ugala teater."

Lavastaja ja näitleja Laura Kalle tõdes, et see oli suur õnn, et nad selle päeviku otsa juhtusid komistama. Päevikut peeti aastatel 1936–1937 ja see algabki sügisest 1936 ja lõppeb kevadel 1937.

Kalle märkis, et mõte, et sellest päevikust tuleb teha lavastus, ei tulnud sugugi kohe. "See jäi kuidagi kuklasse. Need ei ole üldse sellised tekstid, mille puhul kohe mõtleks, et see on tingimata lavatekst. Seal on küll uskumatuid asju, mis ei ole tükki jõudnud." Ta tõdes, et 36. aasta argiolu ei ole teps mitte erinevam 2019. aasta omast.

"Kui me nüüd ei sure, ei sure me mitte kunagi" on Kalle esimene lavastus Ugala teatris. "See ei olnud lihtne. Ma olen ülitänulik Liisile, kes on teinud väga suure töö," märkis Kalle.

Lavastuses "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi" mängivad Jaana Kena, Laura Kalle, Martin Mill, Ringo Ramul, Tarvo Vridolin, Peeter Konovalov ja Aili Nohrin. Helilooja on Peeter Konovalov, kunstnik Liina Unt ja valguskujundaja Sander Aleks Paavo.