"Surmkindlad asjad siin elus", Ugala teater (lav Andres Noormets)

"Surmkindlad asjad siin elus" põhineb Austraalia näitekirjaniku Andrew Bovelli tekstil. "Kuigi võib tunduda, et Austraalia võib meist olla kaugel ja äkki see teema ei kõneta meid, siis tegelikult on hoopis vastupidi. Ta räägib perekonnast, mis on täiesti ajatu ja klassikaline teema teatris, aga ta teeb seda väga tänapäevasel viisil. Seal on tegelased, kellel on väga kaasaegsed probleemid."

Aarne Saro kehastab lavastuses vanemat poega Marki, kelle probleem on see, et ta on transsooline ja peab sellest oma perele rääkima. "Nagu arvata võib, siis see ei ole väga kerge." Allik on lavastust ise näinud neli korda. "Endiselt on see tunne, et kui ma seda vaatan, siis ma iga kord loodan, et äkki ta isa seekord ei ütle neid sõnu. Et äkki seekord läheb paremini. Äkki seekord ei pea nii palju haiget saama."

Allik usub, et lavastuse võti on selle tekst. "See on lihtsalt nii hästi kirjutatud. See on nii mitmekülgne ja avab end nii peenekoeliselt ning aegamisi, et sa jõuad nende tegelastega tuttavaks saada." Näitleja- ja lavastajatöö poolest on see tema sõnul ka kindlasti kiiduväärt teos. "Vilma Luige mängitud Fran oli näiteks minu jaoks kõikide sündmuste katalüsaator, kes ärgitas teisi inimesi tegutsema."

"Päikese lapsed", Draamateater (lav Uku Uusberg)

Lavakunstikooli 29. lennu diplomitöö "Päikese lapsed" põhineb Maksim Gorki 1905. aastal kirjutatud näidendil ja Allik leidis, et see peaks kõnetama ka praeguse aja inimesi. "Muidugi, kui seda lavastada täpselt nii nagu Gorki selle kirjutanud on, siis ma ei tea, kuivõrd see kõnetaks. Aga kui seda teha nii nagu tegi Uku Uusberg, siis ta kahtlemata kõnetab."

Lavastus räägib tema sõnul lõhest, mis tekib kahe pooluse vahel ühiskonnas. "On idealistlikud aadliklassi kuuluvad inimesed ja siis on need lihtinimesed, kes tajuvad seda elu tegelikku raskust. See konflikt nende vahel, mis seal lavastuses toimub küll 20. sajandi alguses, tundub väga aktuaalne."

Ta pole kindel, kas see on just täiesti ajatu konflikt, aga aktuaalne aastal 2020 sellegipoolest. "Samamoodi on ka lõhe tänapäeva ühiskonnas, kus mõned inimesed arvavad, et kogu aeg läheb paremaks ja vaatavad julgelt tulevikku, on väga idealistlikud. Ja siis on teised inimesed, kes näevad rasket poolt sellest elust. Meil ei ole õigust öelda, kummal on õigus ja kummal ei ole."

"Paratamatus elada ühel ajal", Von Krahl (lav Lauri Lagle)

"Alguses, kui ma seda pealkirja lugesin, siis jäi mulle kõlama see, et paramatus elada ühisel ajal mingite teiste inimestega. Aga kui ma seda vaatasin, siis mulle jäi mulje, et ta räägib rohkem sellest, et see on paratamatus elada ainult ühe ajal. Ainult ühel ajastul." Allik tõdes, et üsna raske on rääkida sellest, millest see lavastus on, sest see ei jutusta sirgjoonelist lugu, vaid hüppab edasi-tagasi erinevate mõtete vahel. "Aga see on väga vaatemänguline lavastus."

Ta märkis, et on kuulnud samas selle kohta väga vastakaid arvamusi. "On inimesi, kes nimetavad seda aja raiskamiseks, aga minu jaoks oli see väga huvitav just näitlejatöö poolest, sest tundub, et Lauri Lagle on jätnud neile väga palju vabadust ka laval improviseerida. Kindlasti prooviprotsessis ka väga palju panustada sellesse lavastusse. Näitlejatehniliselt on seda väga huvitav vaadata."