Peeter Talvistu lahkunud Peeter Allikust: ekspunkareid ei ole olemas, punkar oled sa eluaeg

Eelmise aasta viimasel päeval lahkus kunstnik Peeter Allik, kelle pilte saab praegu vaadata Tartu kunstimajas ja -klubis aadressil Promenaadi 5. Allikut meenutasid saates "OP" tema kolleegid ja sõbrad. Kunstiteadlane Peeter Talvistu märkis, et Allik ei tundnud kunagi, et ta peaks kuidagi sobima parketile või vastama mingitele reeglitele.

Kuraator Martti Ruus rääkis, et tema esimene kokkupuude Peeter Allikuga tuli läbi viimase loomingu. Isiklikult tutvus ta temaga aastaid hiljem. Ta rääkis tööst pealkirjaga "Sport", kus tütarlaps hoiab naisel silmi kinni.

"Selle kinkis mu omaaegne naabrimees lepituseks oma abikaasale. Ta oli pikemat aega kodust ära olnud, ei julgenud koju tulla ja siis tuli see taies kaenlas. Me käisime tihedalt läbi ja ausalt öeldes ei ole ma ühte tööd kunagi nii palju vaadanud, kuidas Alliku peen pits, vorm on välja antud mustvalgelt. Ma olin tollel hetkel ikka täitsa lummatud."

Hilisematel aastatel on Ruusi sõnul olnud Alliku funktsioon Eesti kunstimaastikul huumorimeel. "Tema sotsiaalkriitilisust rõhutatakse võib-olla üle, aga pigem see vaoshoitud, aga samas tihe huumor," lisas Ruus.

Kui väga sageli tehakse sotsiaalkriitilist kunsti väga tõsiselt, siis tema sai aru, et seda ei ole tegelikult vaja, rääkis kunstiteadlane Peeter Talvistu. "Sageli see, kui sa paned sinna mingi knihvi sisse, siis see töötab kõvasti paremini. Teistpidi on sageli see, et kui sotsiaalkriitilisus või ühiskonna probleemidele osutamine võib mingi aja jooksul hakata nüriks minema, siis temal oli see nuga kogu aeg vahe."

Talvistu sõnul ei lasknud Allik end mitte ühelgi voolul ega mõttel mõjutada, et ta peaks kuidagi sobima parketile või vastama mingitele reeglitele. "Ta ei lasknud sellel end üldse häirida. Ei ole selliseid asju nagu ekspunkareid. Punkar oled sa eluaeg. Kui sa oled korralik kunstnik, siis ka eluaeg."

Kunstnik Albert Gulk ütles, et Allik õpetas talle vaimsust. "Ta juhendas mind raamatute lugemisel, ka muusika kuulamisel, kuigi ma olen jäänud ikkagi liiga popi ala peale. Aga ta tekitas minus enesekindlust, et ma pean samamoodi möllama, mässama. Et ikkagi elu ja rock 'n' roll."

"Isegi oma viimastel aastatel, kui me olime mõne sõbra pool ja napsutasime, siis ta pani ikka mõne rock 'n' roll kassetti mängima ja tantsis seal kõige vihasemalt," jätkas Gulk. "Kuigi viimasel eluaastal oli ta üsna väsinud. Ega siis ta eriti ei tantsinud. Aga naljakas oli vaadata, kuidas ta seal tantsu vihtus – ise ka ülekaaluline, ümarik karvane mees. Habe ja juuksed kõik sorakil. See oli lahe."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: