Riiklikke kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm.

Kirjandusteadlase ja -kriitiku, Eesti elulugude talletaja Rutt Hinrikuse esitasid kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Merle Karusoo ja Ene Mihkelsoni Selts. Esitajad põhjendasid kandidatuuri sellega, et Hinrikus on elulugude kogumise algataja, vaimne juht, hing ja mäluhoidja.

Hinrikuse elutöö on arhiivi toonud umbes 4000 elulugu ning andnud eestlastele tagasi nende mineviku, ajaloo ja mälestused, lisati esildises. Lisaks on Hinrikus eesti kirjandusklassika süvitsi tundja, kelle poole on mitmed põlvkonnad kirjandusuurijaid alati saanud küsimustega pöörduda. Ta on kirjutanud arvustusi, esseistikat, teaduslikke artikleid, saatesõnu ning teinud toimetamistööd.

Kirjanik Paul-Eerik Rummo elutööpreemia kandidatuuri seadsid üles Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Linnateater, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Arvo Pärdi Keskus, Tallinna Kirjanduskeskus ja Viivi Luik. Tema kohta ütlesid esitajad, et Rummo on üks kõige väljapaistvamaid kultuuritegelasi ja meie tuntumaid poeete, kelle tekste teatakse peast.

Rummo luulekogudest kaks, "Lumevalgus, lumepimedus" (1966) ning "Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972" (1989) on pöördelise tähtsusega. Tema teene on keeleuuendus, eesti keele piiride avardamine. Lisaks luulele on ta kirjutanud näidendeid ja filmistsenaariume, tegutsenud viljaka tõlkijana ning koostanud luulekogusid. Teatriuuendusele hoo andnud näidendit "Tuhkatriinumäng" (1969) on lisaks Eestile lavastatud ka Broadwayl.

Arhitekt Toomas Reinu esitasid elutööpreemiale Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Arhitektide Liit, kelle sõnul on ta aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid.

Reinu loometeel paistavad silma 1960.-1970. aastatel maapiirkondadesse projekteeritud modernistlikud ehitised. Pärast iseseisvuse taastamist on ta loonud mitmeid tähtsaid ühiskondlikke objekte, aga ka elamuid. Enam kui sajast ehitisest ja projektist kerkivad esile omaaegsed kolhoosikeskused Kobelas ja Tsoorus, Paide KEKi ja Rapla KEKi peahooned, Pärnu elamu Kuldne Kodu ja lasteaed jm. Tema looming kuulub Eesti arhitektuuripärandi kullafondi, öeldi ettepanekus.

Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Riiklikke kultuuri aastapreemiaid antakse välja viis.

Need pälvivad Kristjan Randalu rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest ning Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk dokumentaalfilmi "Marju Lepajõe. Päevade sõnad" loomise eest.

Ka pälvib aastapreemia Tanel Toom meisterliku töö eest mängufilmi "Tõde ja õigus" loomisel, Jaagup Roomet kunstnikutöö eest samas filmis ning Tiina Lokk-Tramberg külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamise eest.

Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma nende vahel jagamisele.

Spordipreemiad

Spordi elutööpreemia laureaadi, endise sportlase, kohtuniku, spordiarsti ning spordiaususe eestkõneleja Peeter Mardna kohta öeldakse, et tema elu ja tegevus on ületanud ühe valdkonna või spordiala piirid, sest see nimi kõnetab peaaegu kogu Eesti sportlas- ja arstkonda. Mardna on olnud isiklik mentor paljudele praegustelegi sportlastele. Lisaks märkisid kandidatuuri esindajad, et Mardna on aktiivne kodanikuühiskonda panustaja, kes on mitmete erialaliitude ja ühenduste asutaja ning juht. Mardna esitasid spordi elutööpreemiale Eesti Sõudeliit, Eesti Antidoping, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Kergejõustiku Liit ja Eesti Arstide Liit.

Teise laureaadi, iluvõimleja, treeneri ja spordiaktivisti Kadri Liivaku kandidatuuri puhul toodi välja pikaajaline töö Eesti võimlemise arendamisel ning eestkõnelemisel, samuti tema panus võimlemistreenerite koolitamisel ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomisel. Peaaegu poole sajandi jooksul on ta aktiivselt edasi viinud mitte ainult võimlemist, vaid kogu Eesti spordielu. Esildises lisati, et tänu sihipärasele tööle on võimlemise populaarsus tõusnud ning tänapäeval on see harrastajate arvu poolest Eestis spordiala number üks. Liivaku kandidatuuri esitas elutööpreemiale Eesti Võimlemisliit.

Kummagi spordi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.

Spordi aastapreemiad pälvivad MM-i odaviskes hõbemedali ning Teemantliiga üldvõidu eest Magnus Kirt ning Kelly Sildaru täiskasvanute MM-i vigursuusatamises kuldmedali, kahekordse juuniorite kuldmedali ning X-Mängude kuld-, hõbe- ning pronksmedali võitmise eest. Samuti saab spordi aastapreemia Andrei Ojamets Eesti naiste võrkpallikoondise viimise eest Euroopa meistrivõistlustele ning Tartu Bigbank võrkpallimeeskonna Credit24 meistriliiga võidu eest ning Merike Kull liikumisharrastuse edendamise eest Tartu Ülikooli Liikumislabori juhatajana ning "Liikuma Kutsuva Kooli" valimise eest parimaks hariduse kaudu sporti ja liikumist edendavaks programmiks Euroopas. Aastapreemia pälvib ka Maicel Uibo MM-il hõbeda võitmise eest kümnevõistluses ning Eesti veemotospordi koondis kõrgete saavutuste eest 2019. aastal.

Aastapreemia suurus on 9600 eurot, meeskonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.

Riigi kultuuri- ja spordipreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.