"On elementaarne, et Eesti avalikus ruumis peaks eesti keel olema kasutusel," sõnas ta ja mainis, et nii nagu telekanalitel on kohustus panna eestikeelsed alltekstid, nii peaks olema sama kohustus ka filmi- ja teatrifestivalidel. "Kui sellel nädalal tuli ajakirjandusse kriitika, et ühel dokumentaalfilmide festivalil polnudki peaaegu eestikeelseid alltekste filmidel, siis see pole sünnis ning ma usun, et on normaalne, kui riik nõuaks üritustelt, mida nad rahaliselt toetavad, edaspidi keeleseadusest kinni pidamist."

Lukas rõhutas, et eesmärk pole kindlasti selles, et erinevaid üritusi Eestis enam ei toimuks. "Eesmärk on selles, et korraldajad võtaksid tõsiselt mõtet, et eestikeelne keeleruum peab olema kaitstud," mainis ta ja rõhutas, et PÖFF on olnud tubli, tagades igal aastal sajakonna filmi subtiitrid. "See on hea saavutus, tuleks püüelda saja protsendi poole, aga kui Docpointil oli 30 filmist ainult kahel alltiitrid, siis järgmisel aastal võiks küsimärgi alla panna nende rahastamise."

"Eesmärk pole kedagi karistada, vaid tähelepanu äratada jälle, et me ei väsiks eesti keelt nõudmast, sest mugavusest võib see minna paljudel meelest ära, kui see on jälle meelde tuletatud, siis sellest peetakse kinni," ütles kultuuriminister ja rõhutas, et samuti tuleb edendada keeletehnoloogiat. "See annab alltiitrite ja tõlke loomise kiireid võimalusi, et arvuti kõneleks eesti keelt, sellest on palju räägitud, aga igasugused tehnoloogilised arendused peaksid eesti keelde kiiresti jõudma, selleks muidugi arendus- ja teadusrahasid tuleb eesti keele tehnoloogiale edaspidi anda, siis on kõigil korraldajatel lihtsam tõlget teha, kui tehnoloogilised abivahendid on olemas."

Tõnis Lukase sõnul peaksid üritused toetustaotlustes eraldi esitama ka tõlkekulud. "Kui neil on see taotlustes kirjas, siis saab nendega ka arvestada, kuid ma toonitan, et teatrifestivalidel on sellega hästi hakkama saanud, loodan, et ka filmifestivalid," mainis ta, lisades, et eesti keeleruumi hoidmine on kindlasti pingutav. "Eesti keel peab avalikkusele suunatud üritustel olema, on ka rahvusvahelisi töötubasid, kus on enamus võõrriikidest pärit osatäitjad, ma ei väida, et igal pool peaks olema ainult eesti keel läbiviimisel, eesti keel peaks olema ka kaitstud, teised keeled võivad ka olla."

"See on majanduslik pingutus suurtel festivalidel, osa festivale saab sellega hakkama, näiteks pean ma kiitma PÖFF-i, nad tõesti pingutavad selle nimel, aga vahele tuleks vaadata ka seda, et mõned ei viitsi enam pingutada ning nende puhul võiks riiklik rahastus küsimärgi alla sattuda," nentis ta ja rõhutas, et me peame oma keeleruumi tõsiselt võtma ja seda arendama. "Teiste keelt kõrval peab saama siin kasutada ka eesti keelt."

"Kutsume korrale neid, kes on ära unustanud, et Eesti riigi territooriumil on eesti keelt oluline kasutada ja sellele tähelepanu pöörata," mainis Lukas ja rõhutas, et keegi ei keela eestlastel lugeda ingliskeelseid raamatuid. "Eestlased on osanud erinevaid keeli, ülikoolides ja teadusvallas kasutatakse neid, sest mõnel uurijal, ka minul omal ajal, polnudki eestikeelset teaduskirjandust, loomulikult teiste keelte kasutamine on auasi, eestlased oskavad seda teha, aga me ei tohi unustada eesti keelt."