Tiina Lokk: PÖFF-i külastajate jaoks pole eestikeelsed subtiitrid üldse olulised ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Kultuurminister Tõnis Lukas kirjutas sotsiaalmeedias, et edaspidi peaks kõigil riigi rahastatud kultuurisündmustel olema tagatud eestikeelne tõlge. Ta rõhutas, et need sündmused, mis selle reegli vastu eksima hakkavad, järgmisel aastal enam toetust ei saa. PÖFF-i juhataja Tiina Lokk ütles ERR-ile antud intervjuus, et nad tõlgivad juba aastaid ära 50% festivalil linastuvatest filmidest.

Tiina Lokk kinnitas, et tal pole midagi kultuuriministri mõtte vastu, et eestikeelne tõlge aitaks hoida meie keeleruumi. "See oleks kindlasti väga väärtuslik, aga samas kõik need asjad peaks olema kindlasti diferentseeritud, et on olemas suurema, isegi rahvusvahelise mastaabiga kultuuriüritused ning väiksema ja kohaliku tähendusega sündmused, seega palju sõltub sellest, milline on sihtpublik ja kellele on üritus suunatud," selgitas ta ja lisas, et igas asjas tuleb jääda mõistuse piiridesse.

"Muidugi oli aastaid, kus tahtsin, et terve programm oleks meil tõlgitud eesti keelde, sest see oleks kaunis ja väärikas olnud," kinnitas ta ja lisas, et kindlasti oleks eestikeelsed tõlked toonud neile ka rohkem külastusi. "Täna ma tahaks ka, aga meil ei ole neid võimalusi."

Filmifestivalidest rääkides kinnitas Lokk, et kui ühelt poolt oleksid eestikeelsed subtiitrid hea lahendus vanemale vaatajale, siis pensionärid ei jõua juba ammu enam kinodesse. "Seda me teame enda publiku-uuringu järgi, vanemad vaatajad kaotasime üsna ammu, kui nad üldse käivad, siis spetsiaalsetel hommikustel seanssidel," ütles ta.

"Meie uuringud on näidanud, et inimesed tahavad vaadata rohkem filme ning seetõttu lasime me möödunud aastal ka oma piletihinda alla, sest me oleme sellest huvitatud, et käiakse ikkagi 5 kuni 20 filmi vaatamas," selgitas PÖFF-i juhataja, lisades, et festivalifilmide puhul on ka võimatu tõlkekulusid tagasi teenida. "Siin on nii karmid reeglid, iga seanss maksab neile, kes seda festivali korraldavad, ja üle nelja ega viie seansi isegi ei lubata teha," sõnas ta ja rõhutas, et selles vallas ei ole väga suurt mänguruumi.

Loki sõnul on tõlkimine ise ka väga kallis. "Meil on keeleametiga juba aastatetagune kokkulepe ajast, kui PÖFF sündis, et me tõlgime ära 50% kõigist filmidest igal aastal," ütles ta ja nentis, et see tähendab igal aastal umbes 50 kuni 100 filmi. "Need tõlked lähevad meil maksma veidi üle 50 000 euro, selles hinnas sisalduvad nii tõlke- kui ka tehnoloogiakulud."

PÖFF on tema sõnul ka üks vähestest festivalidest maailmas, kus raha puudusel n-ö toksitakse tiitreid filmi ajal. "Kui lähete vaatama filmi ja seal on eestikeelsed subtiitrid, siis kusagil istub inimene, kes klõbistab nagu 20 aastat tagasi subtiitreid arvutisse filmi ajal," selgitas ta ja tõdes, et nende värske publikuküsitluse järgi pole festivali külastajate jaoks eestikeelsed tiitrid üldse olulised. "Need rahasummad on päris suured ja võtavad suure osa eelarvest, kui tahta korralikult teha, rääkimata sellest, et subtiitrid tuleksid ilma toksijateta, kellele me ka maksame," selgitas ta ja rõhutas, et kui me nii lähtume, siis ükskõik milline laulu- või muusikafestival võiks ka edaspidi tõlkida igasuguse laulu inglise keelest eesti keelde. "Olgu siis igaühel võrdsed võimalused ja kohustused."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: