Edith Sepa sõnul võib kahtlemata öelda, et 2019. aasta oli taasiseseisvumisaja parim aasta Eesti filmile. "Nii palju inimesi ei ole veel kunagi Eesti filme vaatamas käinud ning me toodame ka väga palju filme," ütles ta ja tõi välja, et möödunud aastal valmis kokku 28 täispikka Eesti filmi. "Asi ei ole aga ainult uutes filmides, vaid ka vanades filmides, mis võitsid väga palju filmifestivalide auhindu."

Eriti hästi on Sepa arvates läinud viimasel ajal just Eesti dokumentaalfilmidel, mille edu taga on tema sõnul mitu erinevat põhjust. "Õnnel on ikka väga suur osa sellel kõigel, õnne peab alati olema," leidis ta ja sõnas, et kuigi Eesti Filmi Instituut võib aidata rahadega, kuid küsimus on kindlasti ka tegijates. "Uus generatsioon tegijaid tuleb peale, kes vaatab maailma väga avatult."

"Enne EV100 programmi erainvestorid kohalikku filmi ei investeerinud," kinnitas EFI juhataja ja rõhutas, et see oli neile suur risk. "Riskide maandamiseks oli võimalusi väga vähe, aga tänapäeval on väga paljud filmid toodetud üheskoos Eesti investoritega, mis on üks kõige suuremaid muudatusi," selgitas ta, mainides, et loomulikult tahaksid nad taastada EV100 rahastuse. "Võiks vaadata ka üle, ümber ja veel kaugemale ning uurida, mida saab teha veel välisturgude ja koos erainvestoritega."

"Erainvestorid investeerivad ikka ühte tüüpi filmidesse ehk nendesse, mis toovad selle investeeringu tagasi," selgitas Edith Sepp ja tõdes, et Eesti Filmi Instituudi põhieesmärk on toetada kunstilist filmi. "Sellist filmi, mida teevad meie loomingulised režissöörid ja operaatorid, seega jaguneb Eesti film kaheks, ühel pool see, mis läheb rahvale peale, ja teine, mis nõuab pisut peenemat maitset."

"Rahvusvahelistel festivalidel läheb Eesti film päris hästi, igal Eesti filmil on mõni A-kategooria festival tegelikult taga, samasugune festival nagu PÖFF," mainis ta ja selgitas, et maailmas on kokku 15 A-kategooria festival ja neid üks ikka näitab ühte Eesti filmi. "Muidugi Eesti Filmi Instituut teeb ka päris suur tööd, me suhtleme tihedatest teiste filmiinstituutideta ja hoiame positiivset suhtlust."

Uute Eesti filmi suundadena usub Edith Sepp, et tulevikus võiks rohkem toetada laste- ja noortefilme. "See on meil unarusse jäänud, aga kui me vaatame, et meil oli "Eia jõulud Tondikakul" ja kohe tuleb "Sipsik" välja, siis kõik tegelikult ootavad neid filme, tegelikult lastefilme tahetakse vaadata ja see on väga tänuväärne publik," kinnitas ta.