Ligi paarkümmend aastat on Eesti Ajaloomuuseum kogunud hüljatud monumente, millest nüüdseks on saanud suurim omaaegsete monumentaalskulptuuride kogu Eestis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Enamasti Eesti skulptorite loodud au- ja mälestussambad on valminud aastatel 1945 kuni 1990.

"See raamat on päris pikalt töös olnud seoses sellega, et pidevalt on tulnud juurde materjali," ütles raamatu koostaja Inge Laurik-Teder.

Raamat-kataloogi autorid Marek Tamm, Jaak Valge ja Rita Valge avavad nii kujutatud tegelaste tausta kui ka toredaid seiku skulptuuride saamise ja mahavõtmise loost.

Üks sagedamini esitatud küsimus käib Lenini kohta, et kas tegemist on Tallinnas, praeguse välisministeeriumi ees seisnud mälestusmärgiga.

"Meie juurde on jõudnud hoopiski Tartus olnud Lenin, see võeti 1990. aasta 23. augustil MRP aastapäeval maha. See oli ka peaaegu installatiivne tegevus või performance. Nimelt grupp aktiivseid tegelasi, kaitseliitlasi otsustasid selle varahommikul maha võtta ja tekkis väike segadus, et mis temaga siis edasi peale hakata ja lõpuks jäi ta ühele laoplatsile vedelema," kirjeldas Laurik-Teder.

Omapärane oli Matti Variku graniidist Viktor Kingissepa monumendi saatus.

"Monument püstitati märtsis 1988 Kuressaare või Kingissepa keskväljakule Kingissepa 100. sünnipäeva puhul ja võeti juba 13 kuud hiljem maha. Aja olid muutunud ja viidud ka monumendi juurde silt, et "hakka astuma, Viktor", ja kalosse," rääkis Laurik-Teder.

Turistidele on peavalu tekitanud küsimus, miks on ühelt figuurilt brutaalselt giljotineeritud pea.

"See on kuulsa nõukogude madruse Jevgeni Nikonovi monument. Erika Hagi on selle töö autor ja see on tegelikult langenud 1990. aastate alguses metallivarguste ohvriks," ütles Laurik-Teder.

Raamat-kataloogi "Monumendid ja võim" on praegu võimalik tellida Eesti Ajaloomuuseumi kodulehe vahendusel.