"Ei ole tulnud küll ühtegi suunist ega riiklikku korraldust, et neid festivale ei tohi teha. Aga kuna teadmatus on täna nii suur ja oma publiku, esinejate ja töötajate tervisest hoolides ei olnud meil muud valikut. Rohkem finantsriske pole ka enam täna võimalik võtta," selgitas Orro "Terevisioonis".

Eesti Kontserdi kahjusummad praegu veel väga suured ei ole, märkis Orro. "2019. aasta majandustulemused olid meil erakordselt head ja meil õnnestus sahvrisse natuke finantsvahendeid koguda. Praegu oleme seal sahvri vahet kihutanud ja neid rahasid sealt võtnud," rääkis ta.

Tänaseks on aga sahver tühi ja tuleb hakata arvestama kahjude tekkimisega. Orro sõnul on nad vaadanud perspektiivi silmas pidades üle oma igapäevakulutused, investeeringuvõimalused, palgateemad jms. "Kui me peaksime elama nii, et ei saa kuni aasta lõpuni kontserte korraldada, siis meil on aasta lõpuks puudu küll üks miljon. Selle oleme me välja arvestanud."

Täie kindlusega midagi planeerida ei saa

Peale selle, et Eesti Kontsert jätab ära kõik maikuised kontserdid, lükkuvad Saaremaa ooperipäevad, Haapsalu Tšaikovski festival ja festivalid "Seitsme linna muusika" ning "In Horto Regis" järgmisesse aastasse ning Pärnu ooperipäevad toimuvad 2022. aastal.

Orro märkis, et põhjust rõõmu tunda on näiteks asjaolu üle, et nad said Saaremaa ooperipäevade peaesineja, Horvaatia rahvusteatriga Zagrebist kokkuleppele, et nad tulevad tulevale aastal täpselt sama programmiga. "See on kindlasti publikut rõõmustav teade, sest siis ei pea ilmtingimata tormama piletit tagasi müüma, vaid piletid kehtivad ka järgmisel aastal."

Ta tõdes, et täie kindlusega ei oska siiski keegi midagi planeerida. "Ei ole ju teada, et kui rakendatakse kriisist väljatuleku kava, siis millised on need mõjud ja kuidas viiruse leviku dünaamika käitub. Eks me mängime erinevate stsenaariumidega ja panustame täna rohkem juba kindlamatesse plaanidesse 2021. aastaks."

Orro märkis, et võrreldes teatritega, mis saavad ühte lavastust mitmeid kordi mängida, on Eesti Kontserdil kindlasti piletite tagasioste rohkem, aga on ka inimesi, kes põhimõtteliselt piletiraha tagasi ei küsi, sest nad tahavad kultuuri toetada. "Me oleme selle üle ääretult tänulikud."

Sellist võimalust ta siiski ei näe, et mõned kontserdisarjad nüüd tagasi ei tulegi. "Küll aga võib kindlasti mõnede sarjade või festivalide puhul tagasitulek aega võtta."

Lootused sügisel

Eesti Kontserdil on neli kontserdimaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis, lisaks veel Peterburi Jaani kirik. "Nende kontserdimajade ülalpidamiseks on meil finantskatteks ainult omateenitud omatulu. Siin meid riik ei toeta ega finantseeri, aga praegu on omatulu saamata ja samas igapäevased püsikulud on peal, sest maju on vaja kütta ja üleval hoida. Me oleme need kulutused küll nii õhukeseks tõmmanud kui vähegi saab, aga siiski."

Praegu on Eesti Kontserdi töötajad enamuses puhkusel. "Aprillikuus on meil sisuliselt läinud kollektiivpuhkuse tähe all lootusega, et ehk kevade ja suve saabudes saame ikkagi hakata tegutsema, et inimestel on selleks ajaks puhatud ja kõik hirmsasti tahavad ju juba tulla tööle ja hakata kontserte korraldama."

Orro tegeleb praegu kõikvõimalike prognooside läbimängimise, strateegiate planeerimise ja ministeeriumiga koostöös võimalike meetmete rakendamise väljatöötamisega ehk sellega, milline kontserdielu võiks alates sügisest olla või millised on etapid, kuhu viiruse levik peab langema, et saaks hakata kriisist suuremate sammudega välja tulema.

Üks esimesi samme, mida praegu tuleb hakata tegema, on aga Orro sõnul voogedastusvõimekuse loomine, sõnas Orro. "Inimesed tahavad ju saada ka distantsilt osa kaunist muusikast."